Kui paljudes kohtades Eestimaal, eriti põhjaosariikides juba lumi maad kattis, siis meil lõunas oli ikka veel vaid kerge hommikune härmatis. Nii kerge, et isegi vaimustusest kiljudes ilupilte tegema tormata polnud asja. Aga jalutada ikka võis. Peale suvist lillepillerkaart ja pärissügise värvidemängu on hilissügisel omad atraktsioonid. Palju peenemad ja valitumad.
näiteks imeline viljatu kurereha lehestik
või kõrred, varred, okkad. Tark tüdruk räägiks siinkohal struktuurist ja vormist ja päikesest ja kuust aga mina nii tark ei ole ;)
millegipärast meeldib see peenar mulle isiklikult just sügisest kevadeni ja kui siia veel okasnumpsikuid juurde panna ja...
Olulised tegijad on kõik punased mammud, nii viirpuus kui kukerpuus. Kukerpuid olen ma sel aastal tõesti imetlenud ja just sügisel.
no ja see Paks Margareta ja tema sõsarad
tagaaias polnd isegi härmatist
Kadrilaupäeva hommikuks oli keegi öösel ja salaja mingit valget kribu maha poetanud. Ma kohe kuidagi ei suutnud seda esimeseks lumeks kvalifitseerida.
Et mitte väga ära närtsida, otsustasime kadrisanti jooksma minna. Et seda Eestis tehti nii kadrilaupäeval kui kadripäeval, tundus igati mõistlik teha seda kohe kadrilaupäeval. Ikka juhuks kui midagi puudu jääb :D
Teel kohtasime palju teisigi sama mõtteviisiga sante ja nii me siis lõpuks kambaga ühte heledalt valgustatud majja valgusime, lauldes ja lubades, mida iganes.
Ilus kirju rahvusvaheline seltskond ja perenaine lahke ei osanud suure ehmatusega muud teha kui ennast ka kenasti pildile seada. Tubli :D
Kõikidest eredatest kujudest kõige eredam ja minu absoluutne lemmik, preili Vakstu :D
nuuseas lootsin ära müüa ka vaba pruudi Kadrima-Fatima 200 lammast aga ei õnnestunud. Nüüd tuleb kevadine taimeraha kuidagi teisiti teenida :D
Koju jõudes oli hingepaun pilgeni siirast rõõmu täis, nii täis, et voodi poole polnud mõtet vaadatagi. Une-Mati oli kusagile küla peale maha ununenud. Mis muud siis ikka teha oli kui üks laud ette võtta ja põletusaparaat välja otsida.
Kadripäeva hommikul tuli mul siiski tunnistada, et on ikka esimene lumi. Vähe ja hõre ja salaja sadanud aga eirata enam ka ei saanud.
punane Gifu on minu selle aasta lemmikobjekt (skulptuurid ja pingid on juba teine klass), olgugi, et teistes küsimusi ja õlakehitusi esile kutsub. Nii kenasti harmoniseerub paju- ja kontpuuokstega ja selle külge saab nüüd tuulekellasid koguda. 
Ega vist erilist talve ei tule, Meeri on kintsu pealt talvekasuka lahti lasknud. Paraku tuleb nüüd varsti see aeg kui me kodust ainult päeval ära käia saame, sest pimedal ajal peab meeletult rakette kartva kutsi käppa hoidma.
Ja kuna kadripäeval jälle traditsioonilised naiste käsitööd keelatun on, siis pintseldasin ühe laua ära. Pintseldamist pole kusagil keeldudes kirjas.
Kahekesi, loom ja tema inimene kõigi aegade väravas. Vaatamas lõputusse valgusesse, et teada saada olnut, mõista olevat ja saada aimu tulevast.
No on see alles võimas laud! Kihiline ja kummaline, väge ja valgust täis.
VastaKustutaägedad sandid! :)
Oo jaa, selles pildis on väge!
VastaKustutaAga ilus on su aed ja nii palju punast teeb meele hääks!
Nad on juba selle laua kohta kõik ära rääkinud, pole siin enam midagi lisada.
VastaKustutaSee aiaäärne peenar on oma sügistalvises rahus tõesti võrratu ja Kreonta on ilus igal ajal.
Alati on kosutav aeg-ajalt kodunt väljas käia ja heade inimestega kokku saada, justkui tiivad kasvaksid selga :)
Kas sa Meerit rakettide ajal rohkem toas hoida ei saa? Seal kostab vähem ja on turvalisem.
VastaKustutaSellepärast me kodus olema peamegi, et Meeri igal võimalusel tuppa evakueerida. Samas ta totu iseseisvalt toas ei ole, ainult koos meiega. Emme-issi selja taga :)
KustutaSee on PILT, jällekord kümnesse! Lõbusat elu elate seal lõunas punamarjalises kukerpuusalus.
VastaKustutaVeel üks šedööver.:)
VastaKustutaJa väga põnevalt joonistuvad nüüd aia kõige pikema püsikupeenra okkalised välja kui püsikuvarred langenud on. Ausalt öeldes ei teadnud suveõite vahelt neid fikseeridagi, praegu täitsa üllatuslik siluett. Kift.:)
Pilt on tõeliselt väega.
VastaKustutaMina laenutaksin seda osavate kätega Fatimad küll mõneks ajaks koduseid kõpitsusi tegema :). Ajutiselt, pärast kenasti tagastaksin puutumata kujul :)
Ehh, Sul lund ju lausa kõvasti meiega võrreldes ( no ma ütlen, need varganäod-ämblikud!). šedööver on jälle väga hea, eriti meeldib mulle fraas "loom ja tema inimene".
VastaKustuta