Google+ Followers

esmaspäev, 4. jaanuar 2016

sabapidi vanas aastas

Eelmise aasta lõpus sai üldiselt see laud jaba joonise peale ja lugulaul, mis selle juurde kuulub sai ka valmis. Aga vävimata see jäigi. Kiire oli ja pealegi tulid kõik hundid lamba nägu. Tasapisi pusides said osad lõpuks huntideks aga osad päris ei saanud ka. Aga suside säärejooks mulle meeldib ja iseenesest idee ka. Ma vist harjutan päriselt hundi joonistamist ja kasutan seda ideed oma uues projektis. Muidugi kui hundid ikka hundid välja tulead lõpuks:D
maal väikesel külmal
öösel magavad majad
kõik tundub nii hüljat
on vaid huntide rajad
neil tumedad varjud
ja need liiguvad tasa
kui silm juba harjund
võib näha kuidas sala
üks neist eriti heituv
ühe kojani suunduv
üha kaunimaks neiuks
iga sammuga muutub
lihtsalt niisama lustist
ei käi hunti jooksmas
vaid öödel neil mustil
laanes kallim ju ootab
susi uhke on ta peig
ega ju armastus küsi
pihus meeleheaks leib
silm hõõgvel kui süsi
hundiküünistest vööga
ta manab kasuka selga
ja koos kalliga öös ta
üldse miskit ei pelga
näiv kuid majade uni
vaikus petlik oli see
täis kurjust püssituli
neiul lõpetab kodutee
tema hing nüüd vaba
täheks taevasse läheb
kuid hundid ei maga
üks küla taas vähem
Nüüd on need siis koos, pilt ja lugu.

5 kommentaari:

  1. Hundud mis hundud ju. Kuigi ise ma olen hunti õnneks ainult telekast näinud.

    VastaKustuta
  2. Mulle meeldib kogu kooslus, nii lauake kui lugulaul.
    Võibolla ongi väga sümboolne, et hunt teeb enne kihvade paljastamist lambanäo ette. Ära paranda midagi, kõik alates säärejooksust ja lambanahas hundist on hea.

    VastaKustuta
  3. Jah, kõik on täpselt nii kui peab, ära paranda midagi. :)
    Ja need eelmised tegemised on mul ka kommimata, aga ikka nii superlahedad kõik.

    VastaKustuta
  4. Viimasepeal:)...nii pilt kui lugu.:)

    VastaKustuta
  5. Ka mina ei muudaks midagi. Värvid ja kõik nii hea.

    VastaKustuta