Google+ Followers

neljapäev, 21. aprill 2016

aprilli kolmas seitsepäevak

Esialgu oli kõik suurepärane edasi. Ilm endiselt täitsa mõnus. 
16. aprill - sõber Hillar tegutses küttepuudega. Kõik uued puud said istutet. Aed niipalju kammitud kui ma üldse kammida kavatsesin ja rohkemgi veel.
Isapardi etendus oli olnud muljetavaldav.
Armunud paar














esimene tulpidest alustas Neustrujeva tulp T. neustruevae. Tervitused Futule :) Kõik ülejäänud tulbimajandus on kaugel maas.












Tuli ka üks lausa geniaalne lahendus mõnede taimede ümberistutamiseks ja õhtupooliku veetsime armsate sõprade seltsis. Mis saaks veel toredam olla !

17. aprill, soojapoolne aga üsna tuuline. Niisama nokitsemise päev. Alati ju on. mida nokitseda. Kui kõik ausalt ära rääkida, siis väga suur osa aiaajast läheb lihtsalt ilus olemisele, mõtlemisele, unistamisele ja ninade otsimisele.
mugul-murtudsüdameke Dicentra cucullaria ´Pink Punk ` õitseb täies ilus kui samal ajal palju soojemas ja soodsamas kohas olev liik alles ronib maa seest välja. võta siis kinni, mis reeglitele taimed alluvad. Siinkohal tervitused Helile ja tema kanamajandusele :D









18. aprill oli väga kõledatuuline. Hommikul sadas nõrka vihma aga kui päike paistis, siis oli täitsa soe. Igatahes jopega pildiringi tehes hakkas lihtsalt palav. Nakitsesin põõsaste kallal. Aed ärkab üha rohkem elule. Nartsissidel nupud, vanadel headel nimetutel priimulatel esimesed õied. Robinal hakkavad tulema kobarhüatsindid ja idahüatsindid. Esimene linnupiim õitseb. Püvililled sirguvad. Öö oli soe ja niiske. Muru startis. Kui selliselt edasi läheb, on oht. et esimene niitmine tuleb aprillis. Tahaks siiski kuidagi maisse venitada aga kui kuu lõpus lubatud soojemad ilmad tulevad siis vaevalt. No Põmps on korraliku tehnohoolde saanud ja lahinguks valmis. Mis lahinguks, see ju lausa sügiseni kestev sõda :D Õnneks mulle endiselt niitmine meeldib.

19. aprillil olen lõhestunud isiksus. See algas juba eelmisel päeval ja see skisofreemiline seisund tabab mind igal aiahooajal. Eriti kevadel ja sügisel. Kas minna aeda, trotsides tuult ja muid ebamugavusi või olla toas ja lõpetada (sügisel alustada) talvest jäänud sabasid. Sügavsajune külm hommik. Ilmateate toetusel kuulutasin välja vihmapüha ja panin tunked pesumasinasse. Varsti peale nende kuivama panekut kahetsesin sügavalt oma otsust. Päike säras nagu peletis. Soe oli ka. Tegin tiiru, tegin pilte ja tulin tuppa, et leida midagi ilmale vastavat selga. Ikka aiatöödele siirdumiseks. Seni kuni ma kohmitsesin jõudis kohale padusadu. No kas ei aja pahurdama. Ajab ja kuidas veel. Tegelesin siis hädapäraste jagamiste ja istutamistega orhideede vallas. Lõpetasin ühe pooliku asja ära ja terve selle aja säras jälle päikene kuni... Kui tuju läheb väga pahaks, peab tegema midagi vastalist. Olgu see siis kasvõi iseendale antud lubaduese rikkumine. Nimelt olin endale lubanud, et enne ühtegi lauda ei pintselda kui vanad asjad on lõpetatud ja mõned lauad ka majast välja sokutatud, sest kuhu need siis kõik ometi panna. Aga vot  sel õhtul ma ikkagi ühe lauakese ära võõpasin. Natuke nagu parem sai küll. 
see on see, mida ma uksest välja astudes näen ja see isegi meeldib mulle













võta siis nüüd kinni, mille ma olen kas hamsterdamise või rohevahetamisega saanud :D kas kobarhüatsindi või ... ?












balkani nõmmkann Androsace hederantha








punane nõmmkann Anrosace carnea














20. aprill - ilm vidurdus veelgi. Vihmahood, manna ja kruubisadu, külm tuul. Siiski ronis temperatuur +6 C ja tuulevarjus oleks päris mõnus olnud põõsaid naksida aga see pidev evakueerumine suure musta pilve lähenedes. Ent  kasvuhoones on redis jõudsalt kasvanud. kausihernes näeb oivaline välja ja kapsakülvid ka. Aed näikse ka ilmaga üldiselt rahul olema. Kõik asukad vast mitte aga valdavalt küll. 
21. aprill - ilmateade lubas kuiva ilma. Kui see välja arvata, et hommikupoolikul tibas vihma ja oli ainult napp +3, siis oligi ilus ja kuiv ja isegi tuul puhus vaevaliselt. Sain oma põõsad, mis hädasti kääre vajasid ära nahistatud. Külvasin teise satsi kapsoide ja kaalikad kasvukasse. Küll võib ikka mõni inimene hoogu minna. Mingil hetkel tuli ikka mõistus tagasi. Ei külvanud kümmet erinevat kapsast igat 20 :D
hiid-kirgaslill Chionodoxa luciliae Gigantea rühm ´Lilacina `













ja ´Alba `
ma kohe ei saanud seda pilti panemata jätta !













mõni tuleb sellise jõuga, et mullakamakad lendavad aga kui see kord juba õitseb, siis ilusa pildi saamiseks peab vist lehti pesema hakkama












Tegelikult on aias praegu üsna aeglased arengud. Eks ilmad on siiski suhteliselt jahedad ja mingit liigset kiirustamist ei ole. Ja ongi hea. Aga kui nüüd ühel päeval soojemaks läheb, siis ilmselt toimub plahvatus. Kui aed ei kiirusta, saab jälgida tulemisi ja need on vahel võluvamadki kui juba täisõitsemine. Praegu on püvilillede loomise aeg.
sedasi hakkab looma näiteks vene püvilill Fritillaria ruthenica













aga Radde püvilill  F. raddeana tuleb hoopis sedasi













Igatahes tõi tänane päev natuke hingerahu tagasi.

11 kommentaari:

  1. Iga päev on uusi tulijaid-imeline aeg see kevad!Ka meil on armunud paar tiigil!

    VastaKustuta
  2. Nonii, ja mis pintseldamine see siis oli? Miks seda ei näidata. Ja kui tahad lauad majast välja saada, siis esialgu saada need rändnäitusele - kasvõi kõigisse Eesti raamatukogudesse.
    Ja valge kirgaslille pildi panemata jätmine (milleks küll?) oleks lausa kuritegu olnud.

    VastaKustuta
  3. Ma pole kaks nädalat oma õisi ja ninasid nüüd nägema saanud. Võid ette kujutada SEDA rahutust... :D
    Aga uudised on ilusad!

    VastaKustuta
  4. Millegipärast vuhvatas su küsimuse peale kobarhüatsindi kohta meelde nimi tihe bellevaalia. Mul üks on ja kangesti meenutab seda küsimusealust. Tavaliselt kobarhüatsindist on ta pisut kopsakam ja mahlasem. Valged kirgaslilled on imelised.:)

    VastaKustuta
    Vastused
    1. No vaatame mis sealt tuleb, igatahes kaks ühes on lahe :)

      Kustuta
  5. vastikult külm on jah ja ega peale uudistamise ja imetlemise suurt midagi teha ei saagi. Põõsaid mul õnneks eriti lõigata ei ole. Rohida oleks vaja, aga nii külma maaga juba ei põlvita ja muus asendis ma rohida eriti ei saa.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. mina kasutan põlvede all mullikilest patja, st mullikilest parajas mõõdus kott ja selle sees veel palju mullikilet :D

      Kustuta
  6. Vahel on jah see kinni-lahti riietumine üks paras jama, mul on vestide süsteem :) Aeglane kevad mulle meeldib, aga see muru niitmine rajakas on varsti päevakorral. Eile käisin päälinnas ja huvitav oli, kuidas poolel teel rohelus ära kadus, sealkandis kõik alles ees.

    Laudade tarbeks tee postitus ja fb-s album ja küll nad minema rodutavad.

    VastaKustuta
  7. Rahu, ainult rahu :) Ma pole sel aastal veel ühtki nii puhast aeda näinud kui Sinul.Tõsi, ega ma kuskil käinud ka pole:D, aga Sinu oma on ülipuhas.
    Jahedus ja vihm on puudele, mida mõlemad oleme ju hulgi istutanud, ainult head, õitsemine kestab ka kauem, aga külm ilm õue ei tohi sundida. Tubli, et vahepeal leiad ka toas nokitsemist.
    Tsiil pakkus hea mõtte, tee album jah ja küll me siis jagame seda. Loomisrõõm on iseenesest ju ka palju väärt.

    VastaKustuta
  8. Need lõputud jäised päevad ajasid tõesti vihaseks - ei taha kohe külma kätte minna ja ei lähegi!

    VastaKustuta
  9. Sinu ilmajutt oli täpselt minu tänane päev. Läksin kasvuhoonesse-päike ja palav. Läksin siis kastide ja kühvliga põllule igasugu lillesibula algeid kosuma panema - rahe ja vihm. Tagasi kasvuhoonesse - jälle päike. Ja nii terve päev, K O H U T A V. Õied on sul uhked!

    VastaKustuta