nagu laps lelupoes...

...on see kevadine aednik :D Muudkui saalib mööda aeda ja loeb ninasid. Näe need on alles ja oo, mis uued lelud ups ninad ja kuhu on kadunud need vanad head, vahel ka täitsa uued. Mul oli tõsine trauma terve see aprilli teine nädal, sest täiesti kadunud oli võrkiiris ´Sea Green `, see ainumas sibulik, mis sügisel maha sai. Silti ka ei leidnud. Eile siis lõpuks tuli õnn minu õuele. leidsin sildi ja ÜHE LEHEKESE. Ei tea, kas see õnn nüüd järgmiseks aastaks piisavalt jõudu suudab koguda või tuleb ehk veel mõni niidike esimesele lisaks.

Ülo ostis mulle sel aastal eriti peene heaformaadilise ja kõvakaanelise aiakaustiku ja nii ma püüan siis ennast nüüd kasvatada ja iga päev midagi märgilist sinna sisse panna. No ma usun, et ega see korralikkus läheb suveks üle. Ma pole elus suutnud nii süstemaatiline pikalt olla :( Aga ma püüan ennast kasvatada, no kasvõi natukene. 

Ilmad on olnud kuni tänaseni erakordselt ilusad. Päikesetõusudel kerge halla ja veidi alla 0 C külmaga maapinnal. Õhukülma pole olnud. 

06. aprillil külvasin kasvuhoonesse redised ja kapsoide, nuid ja muid nagu Trammi Elfriide ütleb ning muidu mudrud ka. 11. aprilliks oli kõik tärganud peale kausiherne. See mõtles veel kaks päeva. Ja oli veel selles mõttes väga tähtis päev. Ülo pidas edukat mutijahti ja esimene väga suur mutt on püütud.

10. aprilli pildid

Minu tõeline kevad algab sellest lillest :D

harilik näsiniin Daphne mezereum on täisõies, igatsen ka valgeõielist

Väga ilus üllatus, ei osanud oodatagi ja eks see aalujate taimevaramust pärit ole :) roheannetus ja vahetud on ikka suurepärased asjad

kahelehine silla  Scilla bifolia  ´Alba `

Kirgaslilled on ka ühed mu lemmikud, neil on õied nagu maalitud

sinine kirgaslill Chionodoxa luciliae

Seemnepakil oli olümpose kevadik Draba pruniifolia kirjas aga kes seda nüüd täpselt teab. Mina enda kolmel kollasel küll vahet teha ei suuda. Aga ilusa kollase ja päikeselise laigu teevad need kõik, eriti see usin isekülvaja

Võrkiiristest tuli järgmisena hariliku võrkiirise Iridodityum reticulatum kaukaasia teisendi siniseõieline vorm

11. aprillil jäid kaamerasse sellised kohtumised

Martagonide ninad on nagu pärismaalaste odaotsad (pärismaalased on maa sees peidus )  :D

pisiputk Hacquetia epipactis hakkab looma, tore taimeke aga pärast kasvab nii kõrgeks, et varjab ühe väikese hosta. Istutan ilmselt hosta teise kohta

Lumeroosi sortidest on esimene see. Keegi on vist natuke näksimas käinud. Kahjuks ei tea ma sordinime, sest silt ja pilt kokku ei läinud. Kahtlustan, et Elleni seeria Pink nt aga ...ja temal on terve lasu tittesid ka

täitsa värviline peenranurk

Te kõik olete kahtlased, igaks juhuk valisin sellise kindlama koha olemiseks

12. aprill taas ilus ja väga soe ilm. Viskasin jalast kummikud ja koorisin maha fliisi ja kampsiku. Vatitunkede jaoks juba liiga palav aga nendega saab jälle julgemalt maas aeleda.

Nõtke lõokannus Corydalis gracilis on üks kahest, mis veel kompaktselt kasvab. Enamus on kuidagi laiali hajunud üksikuteks õievarteks. Aga nagu ma juba olen kirjutanud, seni kui on erinevad õievärvid kasvagu kuidas tahavad. Toredad ja delikaatsed lilled, millede rohkus peenras küll kuidagi mind ei sega

Mildat tervitab ´Linnusemaa Valge `mis ka lõpuks õisi lahti tegema hakkas

Kolm päeva pildusin ennast nii ja naa pikali aga õiget pilti ei saanudki kätte. 

Lõpuks ometi. 2012 aastal Ahtiga rohevahetatud täidisõieline. Eelmisel aastal istutasin teise kohta ja vot nüüd läkski õitsema ka. 

Tasapisi alustavad juba ka priimulad. See konkreetne (nimetusega, natuke teistmoodi valge ) oli lehtede all õitsema hakanud ja tuli peenra kammimisel välja

Abiaednikud :D

13. aprillil tuli pardipaar tiigile ja Meeril läks kohe väga lõbusaks. Aga kuldnokkadega ongi meil sel aastal kitsas käes. Tundub, et vaid 2 paari ongi ja õlejäänud pesakastid on vallutanud pisilinnud. Endiselt kammin peenraid. Üldse mitte põhjalikult aga nii palju küll, et ninad tuvastada.

karvaseviljaline kevadik Draba lasiocarpa , ikka seemnepaki kirjade põhjal. No aga on ju rõõmus muidu tühjas peenras

Sambla tasandilt vaadatuna võib näha, et siin ja seal hakkab midagi juba tekkima aga oi kui plaju rohkem peaks neid sibulikke olema, et ma juba rahul oleksin. Miks mul ei võiks olla kevadel maja taga lihtsalt sinine muru mõne valge laiguga näiteks.

Ninade otsimise ja tuvastamise ning peenarde kammimise vahele jäävad pikad mõtisklusi ja vaatlusi täis hetked. Õigem olekski öelda, et pool kasulikust tööajast läheb vaatlusteks ja muidu molutamiseks. Aga Fred Jüssi ju käsebki molutada ja tema on tark mees :) Leidsin, et aed hakkab juba üsna okkaliseks minema. Kuidagi märkamatult on need esimesed okaspuud suuremaks kasvanud. Huvitav, milline näeb minu aed 10 aasta pärast välja. Siis pean juba ilmselt päikesepeenra nimel võitlema hakkama.

vaade sinise muruluuaga :D

Meie lähedal asuval polügonil olid eile mingid suuremad sõjamängud. Mitte lihtsalt ei lastud püssi vaid oli ikka turmtuli. Vist isegi kahuritest. Kui muidu Meeri neid sõjalisi harjutusi ei karda, siis eile oli küll minu ligi ja madalam kui muru :(

Kammisin välja, puhtaks ja sirgu  hariliku elupuu Thuja occidentalis ´Golden Tuffet`, nii tore mütakas ja lehepiir on selle veelgi dekoratiivsemaks teinud ;)

Tagaaia kivilas õitseb maadjas literhein Thlaspi stylosum

teine pilt veel, et oleks selge - tegemist on väga kribala iludusega

Kaunitar Forbesi kirgaslill Chionodoxa forbesii ´Pink Giant `

Teine kaunitar hiid-kirgaslill Chionodoxa luciliae Gigantea rühm ´Alba `

Peale mitut aastat põdemist ja peamiselt lehtede kasvatamist (mügri rünnaku tagajärjed) on ometi ka õisi

harilik koerahammas Erythronium dens-canis ´Pink Perfection `

Ja õhtul algas vihmasadu. Padusadu. Iseenesest oli vihma vaja küll aga kas see padusadu siis 15 aprilli päraslõunani kestma pidi. Murus on suured lombid. Ja külmaks läks ka. Kõigest 3,7 C. Oli plaan minna Järvseljale silma ja südant rõõmustama aga nii koleda ilmaga oleks kogu lust ju kaduma läinud. No saigi siis kirjutatud.