kadunud heegelnõela müsteerium ja muud hämarasjad

Praegu on huvitav aeg ja kellel vähegi on oodata vembumeestest hingi enda juurde käima, ärge unustage hetkeksi, et küünlad peavad põlema nii palju kui võimalik. Minul ükspäev läks muude asjade vahel meelest ja õhtul kui istusime nagu ikka kaks vanakest, üks ühel pool lauda nina arvutis ja teine teisel pool, nina näputöös, hüppas meie halvaakarp laualt maha. Just nimelt hüppas, mitte ei libisenud või, et keegi oleks müksanud. Kassid magasid. Ja siis vajusid eestoa kirju kapi uksed lahti ja enam kinni ei püsinudki :D Enam ma küünlaid ei unusta. 

Aga heegelnõelaga on üks teine müsteerium. Nimelt hakkas see sügelema juba septembri keskpaigas ja kuna mulle jäi üks lihtne aga tore heegelmuster silma, siis mõtlesin, et teeks ühe õlasalli allesjäänud kuldsete liivade lõngast. Et ehk kulub kellelgi ära.  Hakkasingi salamisi heegeldama.Oma 30 cm oli vist juba tehtud kui ühel varahommikult teel tagatoast kööki kadus heegelnõel ära. On siiani kadunud ja müsteerium lahendamata. Seda numbrit heegelnõela mul teist ei olnud aga kohe ostma ka nagu ei kippunud. Tegin aruka järelduse, et ju siis ei oleks seda salli kellelgi vaja olnud ja panin kõrvale. Ja siis hakkas number suurem heegelnõel sügelema, sest muster ju oli ikkagi ilus :D 

Mul on pea 35 aastane tava igal aastalõpul olnud  aasta mingisse riideesemesse, enamasti toppi välja elada. Selline aastaga kogunenud salastressi eemaldamise meetod. Mõni harv aasta on ka vahele jäänud mingil põhjusel, Kahju, et varemalt ei olnud kombeks kõike piltides jäädvustada. Praeguseks oleks neist päris põneva rea saanud. Alles on neid vähe. Olen ära andnud, ribadeks kandnud ja harutanud uute elamuste punumiseks. Mida kirjum ja segasem aasta on olnud, seda enam vindiga on ka kudem (valdavalt) tulnud. Ja nii ma siis mõtlesin, et sel aastal heegeldan. Natuke vara ju küll aastat lõplikult kokku võtta aga ega seda ju suurt pole jäänud ka enam. Otsustasin koduhame kasuks. Et üks uus ja rõõmus koduriie kuluks ka vahelduseks ja saabuvat talve arvestades ära. Nende väljaelamiste juures on reegel, et kasutan vaid lõngajääke ja teen nagu torust tuleb. See tähendab, et alguses ei teagi nagu päris täpselt :D

Paistab, et minu vägavärviline periood jätkub ja eriti suuri uperpalle pole olnud, sest rüü on üsna väikese vindiga. Vaid värvid ja paar detaili, ei midagi revolutsioonilist. Liiga ilus elu on vist ;)

tagantvaade päevavalguses

detailid on olulised

Hetkel on käsil üks kasulike pisiasjade projekt. Vaatan, kas saab asja :D Ja selle aja, mis tegutsemisest üle jääb olen lihtsalt ilus oma uues kodurüüs :D