Google+ Followers

laupäev, 19. november 2016

novembrised nahistamised

Ilus oli aga otsa sai. Lihtsalt sulas ära, Täielikult. Kes rõõmustavad, need rõõmustavad aga mina ütlen kohe südamest ja rõhuga FUI, FUI, FUI ! Nüüd vahib aknast jälle iiriroheline vastu aga see pole enam see sügisene uinuv aed vaid lume alt kistud ja pisut rääbu. Okaspuud muidugi sellesse loetellu ei kuulu. Need ei ole. Ja kui ma loen, et väga friigid aedlejad käituvad nagu paranormaalsed nähtused ja juba rohivad või vähemalt mõtlevad sellele, siis hakkab veel koledam. Kuulatan endasse, et kas ka tuksatab midagi. Õnneks mitte. 
Olen vaatamata aina veidramale tervislikule seisundile ikka nokitsenud tasapisi. Vahel on nii, et hirmsasti on vaja aga kas ei saa pihta, ei satu poodi või kui satubki, siis pole sellist, mille hind ja kvaliteet või meeldivus mingilgi viisil kokku läheks. Lõpuks on asi nii kaugel, et tuleb ikka ise teha. Lilled ei mahtunud enam aknalaudadele, sest kaks neid mul ju vaid on. Ja huvitaval kombel on nüüd ka mu toalilledel komme suuremaks kasvada. Pealegi need lillelapsed kusagilt muudkui tulevad :D Kohe väga vaja oli mõned rippuma saada.  Kus häda kõige suurem, seal heegelkonks kõige lähem :D

Esimene on ontlik, täpselt potiga arvestav ja klassikaline punane












Teine sai perspektiivitundega roheline kottpesa














Kahe järgmise juures hakkasin juba lustima :) Aga nende vahele mahtus esimene lõngapakk ja Ülole ammu ihaldatud talvekaelus. Kas enam see talv vaja läheb, ei seda tea meie mitte.













Edev sinise pitsiga. Seal potis on lill ka. Nime ma ei tea ja vanas kohas oli see kiratsema jäänud. Tahtsin teise väiksemasse potti pista aga leidsin, potist priske mugula. Vahetasin siis mulla ja eraldasin suure mugula küljest paar tiit-mugulat ka. Ehk võtab kasvada.









Veidi vähem edev aga ka piisavalt. Tegelikult tahtsin riputada mõned orhideelised aga neile tuleb teha teistsugused, ilmselt jäigemaid materjale kasutades.











Vaatan himuralt aga ka hirmunult oma tuppa veetud lauavirna. Paar laujuppi tegin ka aga kumbki laud ei lennanud päris sellesse riita, mida ma tahtnuks. No las esialgu olla. Vaatame. Vahepeal tuleb vaimu turgutada raamatutega ja sokisäärte heegeldamisega, sest see on tunduvalt turvalisem kui viis varrast ja nende kümme teravat otsa. Seda ma teengi.
turd-südalill



















Murumemm ja tema tütred

















Kui ise sel või teisel põhjusel hästi kodust välja ei saa, on eriliseks väärtuseks need sõbrad, kes veel jaksavad :P Eile tuligi rohepea Lendva oma sinisepealise tütrenääpsuga. Lülitati sisse päike, levitati naerugaasi ja küpsetati PIPARKOOKE. Neist tehti pärast kunstoiteosed, mis me Üloga täitsa häbematult ära sõime niipea kui uks täna nende järel sulgus. Isegi pilte ei mallanud teha. Aga piparkoogi tegemise mõtte ajasid nad mulle küll juuksejuurte alla idanema :D Nii, et otsustatud. SEL AASTAL TEEN PIPARKOOKE JA KAUNISTAN NEED KÕIK ÄRA KA. Ja kui hästi läheb, siis teeme seda kambaga. 
Ah, jaa. Sinise peaga tütrenääps tegi mulle eriti ja väga, väga varajase jõulukingi :D
Kaisubanaan kurvameelsuse vastu. See teeb tuju igati hääks, sest on pehme ja kollane ning meenutab seda banaani, millega me Põhjas reisul käisime ja see ajab omakorda naerma ja siis meenub, et elu on ikka endiselt ilus ja ma kavatsen ainuüksi juba meedikute kiusamiseks vähemalt 100 aastaseks elada ja siis aknast välja astuda... :D













12 kommentaari:

  1. Sinu fui on veel vägagi viisakalt ja tagasihoidlikult öeldud, mina kasutasin hoopis krõbedamaid väljendeid kui kogu see ilu ja lumm võeti.
    Liikumisega on kehva jah, aga Sa oled vähemalt näpukesi kenasti liigutanud, mul on vist tõeline talveuni. Kohe mitte miski ei edene. Need riietatud lillikesed näevad head välja. Tead, orhideedel pole üldse potte tarvis, kui Sa saad nad mingi roika külge sammalt kasutades riputada ja aeg-ajalt pulverisaatorist piserdada. Sead nagu papagoid õrrele. Looduses elavadki nad ju puudel ja pott on meil vajalik vaid selleks, et nad püsti seisaks.
    Lauad on ägedad kui alati, eriti see murumemm.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Hmm, seda roika-sambla-papakoivärki peab lausa uurima ja mõtlema :)

      Kustuta
    2. teate, mis! see eesti keele mitmetähenduslikkus on mind enne ka imestama või naerma pannud :)... ja ka praegu olin ikka siiralt hämmeldunud, enne kui aru sain:D

      "..Sead nagu papagoid õrrele. Looduses elavadki nad ju puudel.."

      sead õrtel? ja looduslikult puha puu otsast???
      :D

      Kustuta
  2. Minul on lume lahkumise üle ainult hea meel, elu on lihtsam ja küttearved väiksemad.

    VastaKustuta
  3. Oh mis lustakad lustimised! Need lillepotihoidjad keerlevad mul ka juba pikemat aega mõttes - mu kolm suurt aknalauda on kõik ääretasa täis ja pooli lillekesi teiste tagant ei näegi. Mõtlesin makrameedele, mida kunagi ammu-ammu ka nikerdatud sai, aga heegeldada saab ju ka, tõepoolest!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Vot, mina pole makrameed suutnud omandada ja eks siis ongi heegeldamine alternatiiviks :) Lihtne ja kiire.

      Kustuta
  4. Pitsilised lillepotihoidjad on lihtsalt geniaalsed. Ja piparkoogid ongi söömiseks :D Me võime tulla appi järgmist laari ka küpsetama, kaunistama (ja võibolla ka ära sööma :D )

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Jah, teeme, kaunistame ja sööme kõik koos ära :D

      Kustuta
  5. Piparkoogid on talvine luksus ja üks mõnus mässamine. Kui hoog peale tuleb, siis teen tavaliselt ka taigna ise. Kindlasti võiga ja peoga vürtse ning veidi vähem suhkrut kui poetainastel.
    Kunstitegemise koha pealt hoian kõvasti pöialt, et oleks inspiratsiooni, laudu, aega, tahtmist, värve ja valgust. See on nii imeline anne. Et ainult kui jätkuksid need imelised lauamaalid.:)

    VastaKustuta
  6. Murueit tütardega on igati ontlikud, ei teagi, mis riidasüsteem sul on? Ja need uued liigid ... päris tubli aretustöö :)
    Tegelikult pole vist ideed või asja, mis teite käte all vohama ei hakkaks :)

    seda va tervist sulle ja ikka rohkem!

    P.S. mina rõõmustasin suure valge minemise peale, aga küll tuleb uuesti ja läheb jälle.

    VastaKustuta
  7. kaisubanaan kurvameelsuse vastu :)

    kullakene, sada paid siitpoolt!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. ja lume mineku üle kurvastasime nii mina kui ka väikemees väga kõvasti! tema keeldus kolm päeva üldse õue minemast suurest meelehärmist :D

      Kustuta