Kolmapäev, 28. detsember 2016

iiriroheline masendus

Erinevalt sellest inimkonna osast, kes rahulolevalt  mõmisevad ja nagu ma alles äsja lugesin, lausa istutada kavatsevad, olen mina oma iirirohelisest masendusest ise ka rohekaks tõmbumas. Mina vajan lund, eriti talvel. Eriti sellel kõige pimedamal ajal. Märtsis ja aprillis pole nagu enam isu aga kui seda praegu ei ole siis ...Ega see taeva ka jää. Ok. umbes kahel päeval on päikest ka detsembris näidatud, nüüd lõpus. Et on nagu olemas ja käis korraks pesast väljas. Nagu narrimiseks. Ükspäev oli veel päikesele lisaks ka +7,5 C. Muru hakkas tagaaias kohe kasvama,😂
Täna varahommikul oli mingit mannat natuke alla puistatud. Aga paljudes kohtades meist mitte kaugel on korralik lumi maha sadanud. Aru ma ei saa.😏
nojah, lootustandev seegi














Mul on veel eelmisegi hooaja aialaibad kokku lugemata. ei taha kevadistele vaatlustele mõeldagi. Minu kaktused on prisked ja ümarad, ei mingeid kortse ega kripse ja kui nüüd äkiliselt külm tuleb on kööga. Ja padjandites on juba pruune laike näha. See lõputu vetitamine peab ju lõpuks laastavalt mõjuma. Igatahes hakkan aru saama, et igasuguseid hellikuid ja õrnukesi võib VAHETEVAHEL ju katsetada aga VÄGA VÄHESEL määral. On elu rahulikum ja ei pea kevadeti piserdadama ja auke lappima. Lollikindlus juhtsõnaks.

Peaks exeli ära tegema ja läinud ning tulnud taimed kokku lugema aga kuidagi ei suuda ennast sundida. Pealegi olen sel aastal oma märkmetega väga lipa-lopa toimetanud. Ikka avastan, et uute taimede nimekirjas pole seda või teist, mis istutatud ja pildistatud. Aiavihik ikka aitab enamasti. ning umbes statistika on selline :
  • 207 ja + uut taime (+ on veel avastamata nimekirjast väljajäänud) - võrreldes kahe eelmise aastaga on siin positiivsed arengud ilmsed (mõlemad eelmised hooajad olid umbes 500-ed) 😁
  • 71 puittaime (ikka umbes), neist 25 okaspuud (13 elupuud nende hulgas), seega 46 jääb lehtpuudele ja-põõsastele. Siinkohal täitusid paar suurt ja kauakestnud unistust. Näiteks hariliku vahtra sort ´Drummondii ` aga oli ka sellist, mida isegi unistada ei osanud nagu hariliku tamme sort ´Timuki `
  • 45 sibulikku (et ma ka nendega pidama ei saa), valdavalt liiliad ja püvililled aga ka selliseid, millest varem kuulnudki pole ja mis tõenäoliselt ka ellu ei jää
  • ülejäänud on muud tutserdised ja nutserdised ja libled - palju nelki, kõrrelisi ja ainult 7 hostat ning 8 sõnajalga. Viimaseid oli nüüd küll ilmselgelt vähe.
Uueks hooajals on plaane palju, et mida peaks ja mida tahaks. Kardan, et plaanid plaanideks jäävadki ja aur läheb selle peale, et aed enam-vähem elus ja mingil moel korras hoida. Pole midagi parata, arstiabi veskid jahvatavad aeglaelt. Peab ennast rangelt eemal hoidma tellimistest, eriti ühistellimistest ja igasugusest hamsterdamisest. Ilmselt tuleb Ülo istamistesse kaasata ka rohttaimede puhul, sest päris ilma kindlasti ei saa (Järvseljast üksi piisab, et ...). See omakorda tähendab, et ehituslikud projektid tuleb marineerida või oli see külmutamine😉
Olgu kuidas on, vaatamata sellele, et tulevik on tunedamapoolses udus, ei jää elu seisma ega midgi. Ongi vist selline raske aasta seljatatud, sest paljudel lähedalt ja kaugelt sõpradel, tuttavatel on palju suuremaid murelaineid üle pea kokku löönud. Pole mul siis vigiseda midagi. 

Vaatamata sellele, et paaril olulisel taimeüritusel jäi käimata, oli ometigi ka toredaid kohtumisi ja kokkusaamisi. Avastasin Hallani parkmetsa. Oli aalujate kokukas, mis on suvine tähtsündmis ja tore, et sel aastal oli see Virumaal, kauges kandis kuhu just sageli ei põika. Toredaid talguüritusi, toredaim muidugi meie segametsa istutamine lausvihmas. Afterparty tegi selle piina tasa ja ma ootan põnevusega, mis sellest kujunema hakkab. Pealegi on seal veel küllalt auke kuhu juurde saab istutada. Meil on üks umbes sama suur vaba plats veel. 😅
üks lumepilt veel 😌














Sedasi siis sellest aastast. Head vahetamist kõigile ja ikka paremat uut.

6 kommentaari:

  1. Jah, igaühele oma, mina lumest vähimatki puudust ei tunne ja mida vähem seda tuleb, seda parem. Minu selleaastane taimenimekiri oli tunduvalt lühem ja nii nääbki. See aasta polnud vist paljudele kerge, aga oli ka suhkrutükke, mis pipraterad magusamaks muutsid ja küll läheb paremaks!

    VastaKustuta
  2. Kuna meie kant jääb otse Põhja-Läti arktiliste mägede lähedale, siis meil on olnud max 3-4 kraadi sooja olnud. Ma suure kylmavaresena mdg talve ei armasta ;)
    Pikaaegse hõrnahingelise depressiiviku ja staazhika hullu muusikuna pean teatama, et elu ja elamine ongi need, mis tekitavad talviti lõpmatu väsimuse ja kohati väga halva enesetunde. Eks kehal on omad tõbed ka, millega lihtsalt peab tegelema, aga paljud haigused annavad märtsis päikese tulles niipalju järele, et jõuab jälle õues kiva veeretada ja. Pime on vastik.

    VastaKustuta
  3. Jah, meie peenardes enam ilma raamatupidamiseta ei saa. Viimasel ajal olen peale hostade ja sibullillede ka teistele asukohti hakanud nime taha märkima. Sildid on tublid, aga kõik kevadeni ei kesta.
    Oi, see on kaunis kui talvel ka päikest näitab. Niisuke ilus hele päev oli täna.:)
    Head aastavahetust ja õnnelikku viljakat uut!

    VastaKustuta
  4. Uut ja huvitavat nii aia kui muudes tegudes!

    VastaKustuta
  5. Mõnusat aastalõppu, puhkamist ja hoidmist ja leidmisi ja rõõme uude aastasse! :)

    VastaKustuta