Eilne 25. veebruar oli kole :D Selles mõttes kole, et ilm oli ebanormaalselt ilus :) Tuuletu, peale lõunast peaaegu päikesega ja +5 C. Sõrad aednikud panid aga pilte tärkajatest ja kiitlesid rohimisega. Südametunnistuse piinad kasvasid nii suureks, et lubasin homse päeva aias veeta, nii füüsiliselt kui vaimselt. Aga homsest sai täna. Ja täna on hoopis teine päev. Hommik udune ja härmas, -2,4 C ja kuigi varaseks ennelõunaks on temperatuur napilt plusspoolele jõudnud, päikest pole ja õue tormama ei kisu. Eks tiiru ikka teen aga, et just rohima... :D Natuke kääre võiks küll lõksutada.
Sobrasin ükspäev oma puutöö kohvris. Tõstsin välja igasugu õppimise nänni. Mõni asi oleks peale lõpetamist asja eest ka. Näiteks see terariistadele viimase lihvi andmiseks mõeldud ASI. Sellele oli nahkrihm panemata ja kuigi Ülo esiotsa arvas, et milleks, ma ju puutööd ei tegevat, leidis temagi lõpuks, et iial ei või terada kuna mul vamm pähe lööb :D No just, kust mina tean kuna vamm pähe lööb ja milline !
Ainult põletustehnikas oli asi mage, ikka värvi oli vaja ju ka lisada. Kohe parem sai.
Esmaspäeval käisime Muhedike juures lõunakohvil. Kiire külaskäik, neli tundi vaid kuluski :D :D :D
Sain puidunänni värvimiseks. Küll sõbrad teavad, mida mul kõige rohkem praegu vaja on :D
Selline tore karp. Muhedik pakkus, et hea heegelnõelu sees hoida. Kodus jõudsin järeldusele, et see on ideaalne minu väikestele värvituubidele, sest kaasaegsed pakendid pikalt vastu ei pea.
See oli eilse päeva tegu...
...ja värvituube mahub siia päris palju. Ülol on ikka puidu lõikumine hingel. Tahtis, et ma karbi pigem lõikaks kui värviks. Aga kus ma siis sain kui selline pilt peal oli. Mul on ikkagi värvimise vamm praegu. Nüüd on värvituubid väestatud karbis ja ...
Ja veel sain ma Muhedikelt sellised toredad kümmenurgad. Üks läheb juba täna õhtul töösse, teised usaldasin Ülole, et ta neid veidi kõbiks ja ajast tekkinud auke natuke kinni paneks. Mis nende peal on, see mul juba selge. Milline neist lahketele andjatele pildina tagasi läheb, selgub siis kui kõik on valmis.
Vahepeal sai valmis ka Margise palutud nartsissilaud. Selline see tuli. Margis ütles, et on rahul. Loodan, et nii on ja tegu pole vaid viisakusega.
Kevad palun ära veel tule ! Esimest korda vist tahan, et talv oleks pikk-pikk, aga no ei. Just sel aastal tuleb kevad vara ja ilmselt jääb ka pidama. Peab hakkama prioriteete ümber seadma. Aga mul on veel nii palju puidutükke, mida pintseldada. Ühe liimpuidu tükiga on jama ka. Seal on Kalevipoeg peal. Vööst saati (ülemine pool :D ), laud kaenlas, siil paremal käel ja ma ei saa seda pilti enam peast välja. Aga kellele oleks küll vaja nii rahvusromantilist lauajuppi ? :D Ja siis veel esikukapi uksed, millega mul on plaan. Ülo läks näost esimese hooga küll valgeks kui kuulis, et mul on plaan. Aga nüüd on ta juba rahunenud. Kuldsete liivade heegeldamine on kuidagi kõrvale jäänud. Mõtlengi, et kas üldse teha või mitte, jääb ilmselgelt kevadele jalgu. Ja ma tean küll, et ku juba käest kukub siis enne aastat ei saa.
Armas! Kes see roosa tegelane seal nartsissilaual on - koerahaldjas?
VastaKustutanartsisshaldja ratsu aga ta võib ju ühtlasi ka koerahaldjas olla :D peamine, et haldjatest kubiseks :D
KustutaMuidugi meeldib mulle see, ära kahtlegi selles :)
KustutaJa minu jaoks on ikka Nartsissihaldja ratsu see ;)
Aitähh, Eve :)
Selle tarviliku ja väestatud karbi peal istub keegi filusoof,saba meres või pilves? Hästi istub. Muide, mul on ka selline karp. No ja need kaheksakannad panid mul küll südame põksuma. Kohe kõvaste.
VastaKustutaMa võin sind lohutada, et suurt kevadet kohe ei tule, tuleb nagu ikka, venitades. Põhiline, et pakast tegema ei hakataks. Sina aga muudkui kuluta pintsleid ja tegelikult saab seda tööd ka mahedal suvehommikul teha või kui nii kuumaks läheb, et vaid köögipõrandal on hää jahe.
Tjaah, siis pole midagi kosta. Valmis kunstnik. Igal pildidl on mõussen sees ja mitte vähe. Ja millised nartsissid! See karbipealne on niisugune a la vete-ema ei teagi, et järves elab suur punase nokaga lind ja tema selja taga tripsnallikuid jahib:)
VastaKustutaOi küll mul on hea meel, et ma seda karpi lõkkesse ei jõudnud saata :) Igavast ja tegelikult minule kasutust asjast sai uhke ja vajalik värk :)
VastaKustutaKevad veel niipea ei tule, vähemalt selline, mis laseks meie raskematel maadel midagi eriti palju teha. Kuldset liiva võib suvel padukate ajal ka nikerdada, värvitööd nõuavad vist pikemat süvenemist, neid iga silmuse tagant käest juba ei viska.
Oh, küll Sa oled ikka andekas!
Geniaalne! Nii ilusad, eriti see karp! Pean oma panipaigad ka üle vaatama, äkki oleks midagi maalida
VastaKustutaSee karp - minu meelest seni parim su töödest"! Ja noaterituskurikas oma selge ornamendiga on ka väga sümpaatne.
VastaKustutaJa see inimene siin ütles, et ei jaga kunstist midagi ja joonistada ka ei oska! No mul ei ole sõnu!
VastaKustutaMa ütlen. Liigne õppimine võib inimese hoopis ära rikkuda. Tee nii, nagu süda ütleb ja tea, et see on parim!
see poolik pudrunui on üks asjalik asi, ma peaks ka oma terituspüksirima miski taolise kaika külge kinnitama :). ma ei raatsi teda ainult juppideks lõigata..
VastaKustutaja siukste puukarpide vastu on mul tõeline nõrkus, neid ei ole kunagi liiga palju :)., hea midagi sisse panna :D
see poolik pudrunui on ka ikkagi nagu natuke selline rippehe, oma parimat rihma Ülo ei lubanud ka pulgendada :) selline nui oleks siis töötav kui rihm oleks peal pingutatav nagu vanasti juuksuris oli
VastaKustutaKarp on väga asjalik ja nyyd sai ka ilusaks. :)
VastaKustutaTundub, et soojast hoolimata kevad ei kiirusta. Pungad eriti ei puhke, lindudel on alles märtsi algis ja lumikellukesed on harjunud aprillini magama. Jõuad veel maalida ja heegeldada.
Ega haridus matsi ei riku, selle puudumine kah mitte. Kui vamm, talent, intspiratsjoon vms aine yle ääre hakkavad ajama, siis ei tohi tagasi hoida. Näed, kui paljusid see rõõmustab!