teisipäev, 10. märts 2015

nii ja naa

Nii ja naa on õues. Kui toas aknast vaadata, siis on niiiiii aga kui natuke õues olla on nagu rohkem naa. Tuulutab. Päikest nagu oleks aga lumekupud ikka ennast lahti pole löönud.















Tegelikult ei meeldi mulle see liiga varajane kevad. Esiteks võib tulla veel igasuguseid õudusi elik fuijoovinaid ja teiseks tegelikult on maa ikkagi veel külm, kohati liigniiske ja õieti midagi tarka aias ära teha ikkagi ei saa. Aga meelitab, meelitab hullusti. Täna kuulsin ka oma lõokesed ära. Nii vara polegi ma neid kunagi kuulnud. Ju siis on ka kiivitajad kohal, sest neid on meie kandis hullult palju.

kui tavaliselt on amuuri adoonis see kõige esimene minu aias ja lumekupp passib alles lume all, siis sel aastal on nad tänu lumetusele üsna ühel pulgal.











kohustuslikud nõiapuu õied, sedapuhku siis jaapani nõiapuu. Virgiinia nõiapuu alles mõtleb aga eks temagi peagi.












transilvaania sinilill ´Alba ` tõotab ka peatselt õied lahti lüüa, liik ja roosaõieline on veel lehtedest välja otsimata.












Kusagile on kadunud minu harilikud luikellukesed. Juba elmisel aastal oli teisi vanas kasvukohas väga vähe. Ühe phmakese varjupeenras siiski leidsin. Laialehine lumikelluke on hilisem ja ega ´Suur Tilk ` ka kunagi väga pole kiirustanud. 















ja siit tuleb täitsa uus, sügisel mulda pistetud Galanthus ´Atkinsii ´ ( ka G. atkinsonii, G. nivalis ´Atkinsii `), tegelikult peaks neid ninasid veel juurde tulema. Ma loodan :)











Päris pikad on võrkiiriste ninad, varased laugud juba paarisentimeetrised, varastest tulpidest rääkimata. Ja üldse on pilt rõõmustavam kui eelmisel aastal. 
Nii, et ärge arvake, et mul vaatamata värvipintsli vammile aed meelest on läinud. Igapäevane luurelend on kohustuslik, vahepeal jään kusagile peatuma ja nokin esimest umbrohtu. Ja teen plaane.

Ja siis sain ma hakkama veel ühe suure julgustükiga. Kui midagi fataalset vahele ei tule panen sõprade abiga Elva Linnaraamatukokku väikese näituse üles. Eks Futu viskas õhku sõna näitus ja Lendav püüdis kinni ja ülejäänud kiitsid takka ning vaatamata vingerdamisele ei saanud ma ju peaaegu, et kandikul ette antud võimalust kasutama jätta. Seda enam, et ma sain aru - kõige suurem hirm ongi mul enda mugavustsoonist välja ajamisega. Ega see teadmine muidugi mind paanikahoogudest ei ole vabastanud. Teisalt olen ma nagu natuke õnnelik ja kohevil ka. Inimene on ju edev olevus :D Aga tulgu, mis tuleb. Seega minu ennekõike Elvas elavad sugulased, sõbrad ja tuttavad, alates esmaspäevast 16. märtsist peaks neid lauakesi näha olema. 

15 kommentaari:

  1. Haa, sa liigud kiiremini kui kevad! Alles ja juba isikunäitus :) Õnnitlused!

    VastaKustuta
  2. Sa oled tubli, peamine ongi hirmust üle saada, edaspidi läheb libedamalt :) Need taiesed ju väärivad seda, et inimesed neid näeksid. Aga Sa peaksid oma tööd ära signeerima, kasvõi tagumisele poolele nagu keraamikud seda teevad.
    Virgiinlane peaks juba ära olema õitsenud, ta rohkem sügis-talvine puu.

    VastaKustuta
  3. aa, aga äkki tõesti on juba ära õitsenud, oh mind rumalat :)

    VastaKustuta
  4. oma isiklik näitus. WAu!!
    Kahju, et alles 16.03, ma nimelt reedel seal kandis jälle.

    Eneseületus ongi see oma mullist välja saamine, aga me usume Sinusse :D

    VastaKustuta
  5. Juhhuu! Näitus tuleb kindlasti uhke!

    VastaKustuta
  6. super idee! Loodan neti vahendusel ka osa saada :) kui jagatakse muidugi

    VastaKustuta
  7. Oh kui toredad aiauudised! Ja linnu-uudised ka! Ning muidugi palju õnne isikunäituse puhul!!!
    Lumikellukesed pidid kannatama nartsissikärbse tõttu peamiselt. Olen näinud ka mingit hallituse ollust, mis pealsed ära võtab ning ilmselt ka alla sibulasse jõuab. Või hoopis algabki sibulast. Igal juhul hävitab see taimi punditi.

    VastaKustuta
  8. Vauu, ma ka ootan seda neti vahendusel osa saamist. Igatahes palju õnne!

    VastaKustuta
  9. Väga tubli! Need asjad lihtsalt ON ülespanemist väärt.:)


    VastaKustuta
  10. Nii toredad uudised! Elva kandi rahvas võib ainult rõõmustada sellise näituse üle! Inspiratsioonirikast pintseldamist!

    VastaKustuta
  11. Kõige rohkem vaimustust pakub vaatamine, mida sa teed ja mida sa eneses avastanud oled. Silmade säramine on peamine asi selles maises teekonnas. Ja näitus on supersaavutus, ära pabla, kõik läheb hästi.

    VastaKustuta
  12. Vinge värk, ootan postitust sellest näitusevärgist. Leidsin kodus ka ühe puidust kandiku, mingile kokkusaamisele vôtan kaasa, kindlasti leiad selle hinge ja tood välja!

    VastaKustuta
  13. oo jaa, kõik puutükid koguge tõesti kokku, siis on mul talvel jälle mängida võimalik :D

    VastaKustuta