veel 2. aprilli ja sutsuke aiaasja ka

Kui ma eile lumega ärkasin, konstanteerisin mõttes, et nojah, varemgi juhtunud, tegin kiire sissekande blogisse ja seadsin ennast mõnusalt lösakile (korpus tõrgub teatud sundasendite vastu :( ), et natuke Kuldsetes liivades nahistada. Ega ma suurt saanudki punuda kui Meeri haukuma hakkas. Leebelt. Algul mõtlesin, et kas pardid või haigur aga siis ikka kiikasin aknast välja. Mida ? Mingid pampudega koormatud inimesed purjetavad üle õue maja poole. Appi, mõtlesin. Siis vaatasin tähelepanelikumalt. Ei olnud lihtsalt inimesed, armsad ja omad inimesed. Muhedikud ja Aidi-Otti . Tulid mulle üllatust tegema. Oli tõesti üllatus ja väga meeldiv üllatus. Mis tost, et esiotsa kangeks ehmatasin. Sellest tuli üks ilus päev, isegi ilm läks ilusaks. Saime aias okasnumpsikuid silitada ja Aidile lõplikult okaspuud naha vahele ajada :D Ja kui ma pärast õhtul mõtlema hakkasin, siis tõesti, mul pole olnud varem kunagi sellist üllatussünnipäeva. Aitäh, mu kallid. See jääb meelde. Kõige muu hea ja paremaga (koduküpsetatud superhea leib, mahe mandlijahu kook, kuuseroheline (okaspuud !) heegelniit, värvid ja mida värvida jne) toodi mulle ära ka minu 3 kaugelt tulnud okasnumpsikut. Oi, ja Ott tuli ju põõsas seljas. Pärast selgus, et need Muhedikupapa lilled minule (loe forsüütiaoksad, mis peaks peagi õide puhkema vaasis). Mõni päev võib olla ikka kohe väga, väga ilus.

Täna oli ka ilus päev. Aialine. Ilm oli kasvuhooneline.Taevas törtsutas. Üks törts rahet ja erinevas mahus lühikesed vihmatörtsud. Päikest oli ka. Siis pidi jaki jälle seljast ära ajama.Kõigepealt vedasi n kõik külvikarbid platsist kasvuhoonesse ja sorteerisin. Mõned läksid ämbrisse (ämber läheb kusagile suurte puude alla, mine sa tea, mis võib kõik juhtuda ).

üks ülesammaldunud külvikarp näeb välja selline

või selline

Ja muidugi külvasin. Teise satsi rediseid (esimesed on kenasti kosunud) ja kuigi kausiherned veel pole tärganud :( panin turbapottidesse järgmise külvi hakkama. Seda tegin juba eelmisel aastal ja olin tulemusega rahul. Muidugi külvaisn meeletu hulga kaalikat ja KAPSAST, issand, et ma ka ei õpi. Aga selles on süüdi Aidi eelmise aasta ogoroodina. No ja siis natuke sellerit ja peterselli ja muud mudru. Esimene aasta üle pika aja kui mul pole lilleseemneid külvata, Täitsa kurb ja kummaline tunne tuli. Ja just praegu meenus, et 1 seemnepakk peab ju olema. Francoa ramosa Alba. No kohe parem sai :D

Leidsin üllatuseks eelmisel sügisel maha pandud võrkiiriste seast ühe õitseja.

nupp selline

õis pole küll veel täies ilus nähtav aga sinine on sügav ja paljutõotav.

Kui eile aiatiiru tegime, siis imetlesime suurelehist pärna Tilia platyphyllos ´Contorta ` lookeid ja kurve. On ikka tubli puu. 2010 ma ta endale tõin, sellise 1 meetrise või natuke rohkem ja nüüd on juba sellises mõõdus, et peab kaugelt pildistama, et kaadrisse mahuks.

2013 oli selline sammas, natuke ehk minust pikem

2014 suvel selline

ja praegused kurvid ja looked, mis tundub, et iga aastaga aina hoogsemaks lähevad

kui tiivuline kikkapuu Euonymus alatus saab paar talve külmakahjustusteta kasvada võtab seegi mõõtu juurde. Praegu näeb muidugi võrratu välja. Selliste okstega põõsal peaks lehed olema hästi pikka rootsuga ja hõredalt, siis näeks seda ilu kogu aeg :)

kontpuuokste puna

ja Urali kurvid

üks hakkab lehte minema, harilik pihlenelas Sorbaria sorbifolia ´Sem `

sellest elupuust ei saa ma ka kunagi mööda vaadata, no on ikka kollane küll. Natuke saab ta igal aastal päikesega pihta aga see taastub

harilik elupuu Thuja occidentalis ´Lutescens `

Üks juba kasvav okasnumpsik ka enne kui oma kolme uut presenteerin :D

serbia kuusk Picea omorika ´Treblish `

Ja nüüd, dadaaaaaa 

harilik mänd Pinus sylvestris ´Riverside Creaper ` minu ammune unistus

sitka kuusk P. sichensis ´Pluto `

rumeelia mänd P. peuce ´David ` 

Hooaeg on avatud !!!!!!!!!

Ja homme on jälle ilus päev. Meie pere kõige väiksem, pisikene Teele sai  AASTASEKS. See on väga tähtis sünnipäev ja seda me tähistama kogu tsunfitga lähemegi.