kolmapäev, 22. juuli 2015

korilus

Eile päeval helistas sõps ja pani mind fakti ette, et tuleb minna metsa. Mustikale. Metsa ma tahtsin juba ammu aga, et just mustikale. Marjakorjamine pole just minu lemmiktegevus. Oleks siis veel, et kukekale või muidu seenele. Aga metsaisu sai võitu, eriti kui sõps kinnitas, et kohe auto kõrvale võid maha istuda ja rahulikult korjata. Et minu päevaplaanid olid sassi löödud, siis korjasin seni musti sõstraid. Enne olin korjanud pärnaõisi ja veel üleeilsest künnapuule jäänud pahalase kodasid. Need viimased siiski hävitamise, mitte säilitamise eesmärgil :)
Vana Võru tee on endiselt super, polnud enam ammu sinna sattunud. Nagu ikka vanad teed, mets kohe servas ja kunagi uhke maanteena tundunu kitsas ja käänuline. Aga selle tee peal tegi isa alati meile vupsu ja hiljem tegime Üloga ka :D Metsa sissesõit oli sootuks müstiline, pikalt metsa ja võsa ja raiesmike vahel. Sõnajalad tee servas ulatusid üle auto katuse. Vahtisin suu ammuli ja no kus ma siis pilte tegin, ei ainsamatki.
Ja siis olime kohal. Sõpsi jutt vastas tõele. Võinukski kohe auto kõrvale istuda ja korjama hakata. Meie siiski ronisime natuke mäe otsa ja siis veel natuke kõrgemale, et näha vaadet mustikamaadele. Siis jälle natuke alla tagasi ja lõpuks päris alla. See polnud just raba aga mitte ka kuiv metsaalune. Sõpsil oli paras istmikusuurune penoplastiplaat kaasas, et ma saaksin ikka rahulikult istuda ja korjata. Muidugi juhtus, et ma vahepeal ka nats mööda istusin ja siis sai tagumik märkalks küll. Selline puhas männik mättase maa ja märjema mättavahega ja mustikad, mustikad, natuke sinikaid ja kusagilt kandus ka sookailu lõhna. Latvades vaikselt sahistanud tuul vaibus mingil hetkel ja saabus täiuslik vaikus. Sellist vaikust pole ma ammu kuulnud. Mõtlesime kumbki omi mõtteid ja nahistasime korjata. 
kõige kõrgemal














sealt natuke madalamalt me tulime alla ja pärast roomasime üles tagasi, sest mäenõlval olid ju ka mustikad. Tegelikult oli mägi ikka päris järsk, pildilt ei saa sellest arugi.











mis pildi teeb üle väga pika aja metsa sattunu, ikka klassikalise taevassevaate :D













sõpsi korje eelne mustikaloitsu tants :D














Kui nüüd hommikul mammud ära puhastasin selgus, et 3,5 l , mis minu kui näevu marjakorjaja kohta on kolme tunniga vägagi hea saavutus ja tähendab vaid seda, et mustikaid oli, palju oli.. Sõps oli muidugi oma 5 l palju kibedam käsi. 










Teel koju tahtsime veel ühte potentsiaalset kukekakohta kontrollida aga selleks ajaks kiskus tihedas metsas juba pimedaks. Peotäie neid lõpuks sai ja minu tänane gurmeelõuna on tagatud.  Kodus tuli veel korjata kirsse meie sel aastal täiesti pööraseks läinud läti-leedu või mis iganes madal kuni kõrge kirsilt. Tegime siis siva ja poolpimedas aga sõpsile sai mingi jagu kokku rabatud.
Ilus oli ja tänulik olen. Ikka tuleb loota kõbedamatele sõpsidele, siis saab lõpuks isegi metsa :D


7 kommentaari:

  1. No tore saak ja vahva sõps, kes sind kaasa kutsus. Meie veel ootame, et mustikas täitsa valmis saaks, osad veel toored. Kukeseeni saime meiegi eile, nämm, täna vist pirukategu :)

    VastaKustuta
  2. Mulle toodi eile viis liitrit mustikaid, nüüd mõtlen, kuidas end neid sööma sundida. Väga oleks vaja, aga mis teha, kui mulle toored marjad eriti alla ei lähe...

    VastaKustuta
  3. Mul veel mustikal käimata aga minu pisike kirsipuu on ka sel aastal marju täis. Thela, kui niisama marjad kuidagi ei lähe, siis tee toormoosi ja söö kohupiima või jogurti või kasvõi jäätisega :)

    VastaKustuta
  4. Mina käisin poolkogemata tatikal. :) Sõitsin rattaga töölt koju, vaatan, nööbirida läigib rohu sees tee kõrval. Igavene pikk nööbirida oli ja ussid veel ei olnud jõudnud miskit neile tettäs`.
    Järgmine kord sõidan juba silm metsas, kindel see.:)

    VastaKustuta
  5. Hea, et Sind vahel end tuulutama viiakse, boonuseks ilus mets ja marjad.
    Me ka tegeleme vaikselt korilusega, aga meil on siin uued putukad-mardikad tekkinud :) hernekoi ja vaarikamutukas ja tooreste sõstarde tibu jne :D

    VastaKustuta
  6. Ai kui vahva! Juba mõtlesin, et haaran Su ise kuhugi kaasa, neid metsi on küll, kus tõesti auto kõrvale lihtsalt maha istuda võid ilma kilomeetreid kooserdamata :)
    Aga minust jõuti seekord ette.

    VastaKustuta
  7. Klassikalised vaated on klassikalised vaated.

    VastaKustuta