kord ammu kui
loodi see ilm
kaks siis lindu
tarka toredat
kel õige süda ja
hoolas silm
jäid valvama
vältimaks jubedat
tööga mis
sajandeid kestnud
vana tuttpea on
küüru vajunud
ning tuttsaba
pisaraist pestud
silmad on pimedaks
hajunud
tuli imeämblik siis appi neile
sõnas te jätke
mured ja pelg
minu tehtud
hõbedast heidest
saab nägijaks
silm sirgub selg
saab maailm taas
tasakaalu
selleks kulub küll
mõni aeg
mitte enne kui
metsad raagus
jälle roheliste
rüüdega kaet
mitte enne kui
maalane taipab
et mitte vihavahk
kurjus vaen
pole see mis tõe
juurde aitab
Mmm, see on jälle nii võrratu! Ja mina ka aru ei saa, millal nad kõik siin ilmas taipavad, et headuse ja naeruga tuleb oma elu mööda saata. siis on kõigil hea.
VastaKustutaMaailm vajab tõepoolest üht Imeämblikku.
VastaKustutaHea lugu. No ma ju ütlesin, et värvid määravad !!!!!!!!
VastaKustutaHeadust ja värvi ei ole kunagi liiga palju
VastaKustutaNii maru, et selline anne on antud! :) Väga äge lugu ja mõnus silmale!
VastaKustutaMulle ämblikud meeldivad, eriti see siin :)
VastaKustutaKõik on õige. Erinevat tooni rohelist, helesinist ja õhkõrna roosat, imeämblik ja üle kogu ilma laotuv headus. Parimat ei oskakski tahta.
VastaKustutaJa kui tore lugu veel pildi juurde käib! Võrratu!
VastaKustutaVÕRRATU!
VastaKustutaMul ei ole lihtsalt sõnu,oled nagu võlur kes lihtsast lauajupist teeb imet.
Sõnadeta...
VastaKustutaOh jummel kui ilus, mõlemad, laul ja laud. Lugulaul võiks lausa selle pildi juures olla. :)
VastaKustuta