laupäev, 17. oktoober 2015

ootamatult nagu ikka...

...on pool oktoobrist läbi saanud. Seisund on endiselt rahulolust mõmisev ja jäänud on veel vaid üks peenrake, see hekiäärne :) Ja siis võiks uue lõikumisringi peale minna. Need asjad, mis talvele jalgu võiks jääda on enamuses tehtud. Puud tahavad veel aedu aga selle ma sokutan rahumeeli meestele. Aed on valdavalt kuldne nagu ühel ilusal ja korralikul sügisel peabki olema. On olnud 4 hallahommikut aga alla -2 C pole õhus läinud. See on tore, sest on lasknud krüsanteemidel rahus õilmitseda, astrid on kõvad, nemad ei karda sellist haledat halla nii või naa.
täna üks mumm töötas nii, et lill kõikus ja eks neid oli seal teisigi. 













Et järgmisel aastal saaks võrrelda, mis oli eelmisel, sest mälu on teadagi reetlik ja valikuline, siis ikka pilte, mis muud.













































see punaselehine kuhi, ilmselt mingi siberi kontpuu sort, mis lillekimbus olnud vitsakestest kasvatet (kaks neid seal kõrvuti) meeldib mulle väga ja mitte ainult sügisel. See on kõrguselt selline mõnus, ei kasva üle pea.










üks üksik läikiv tuhkpuu Cotoneaster lucidus














Inimese süda ei ole mitte ühest tükist. Peale ginnala olen armunud ka korea vahtrasse  Acer pseudosieboldianum :D






























ja eile kui viimast niitmist niitsin ( no ma vähemalt loodan, et viimast) otsustasin, et ka sootamm Quercus palustris väärib armumist :D hetkel on see veel punasem ja kui kitsed poleks seda paar aastat tagasi murinud, oleks tammeke ehk juba minuga sama mõõtu olnud.









sellel pisikesel Hersi vahtral Acer davidii ssp grosseri on  potensiaali värvujate paraadile pääseda













Märkan. Paljusid asju, mis suure märkamatuks jäänud või siis suvise mudru sisse lihtsalt ära kadunud. Ja mõtlen iga taime juures - kuna, miks, miks just siia, mis edasi, no eks kõik aednikud teavad kuidas see käib.
valge siumari Actaea pachypoda on sel aastal kaua silma rõõmustamas













alpi elulõnga Clematis alpina sügistupsud :D














üks väga hiline sinine Carmichaeli käoking Aconitum carmichaelii , kõrguselt üle mu pea (kaadrisse mahtus vaid üks vars)












peaaegu oleks kõik männas-kuutõverohu Polygonatum verticillatum mammud maha maganud













villane nõianõges Stachys byzantina, teadagi paras tüütus peenras aga kui ilus võib see mõnel hetkel olla. Kui saaks kusagilt selle mitteõitsva sordi ?












On ka neid, mis õitsemast ei väsi
kurereha Geranium x hyb ´Orkney Cherry `, nii kui juunis hakkas, siiani laseb käia, see oli hea ost












samasugune usinus on kuldpõlv Chrysogonum virginianum, väike kollane varjupeenras pole üldse paha













kannikesed on teadagi, V. x williamsii














Täna märkasin, et musta leedri Sambucus nigra sort ´Black Tower ` on mingil ahal oma suvi läbi rangelt säilitatud 10 cm lõpuks 30 cm kasvanud :)















Ja, et ma juba selles peenras nahistasin, siis meenus, et Tsiil mainis nagu ma olla kiitnud hiina siidpöörise Miscanthus sinensis sorti ´Little Kitten `. Vaatasin siis üle, et kas ikka oli kiitmist väärt ?
no mu meelest täitsa tore kääbik (kui üldiselt võrrelda)













Üha enam hakkavad silma okasnumpsikud ja muidu okaspuud.
selline vahva on hariliku kuuse Picea abies ´Acrocona` seemik, ise selline poolemeetrine













oma musta kuuse Picea mariana sordi ´Aurea `juures ohin ma mõnust tegelikult alati kui ma sellest mööda lähen












Kaks ebatalve (oi mulle see Tii väljend meeldib) on hiibapuu Thujopsis dolabrata jõudsamalt kasvama pannu. Äkki ma ei peagi selle külje alt sõnajalgu liigutama hakkama ja puu suudab neist mürakatest siiski üle kasvada, eks näis. Esialgu lükkasin selle töö tulevikku.
2011 tuli hiibapuu














2015 














ilus 





























Kui hakkasin kirjutama oli palju mõtteid aga need on kuidagi ära hajunud. Ühest peab küll kirjutama. Viimane taimeke, mis sel hooajal minu aeda jõudis ( ma väga loodan, et viimane) on ruusu (see hooaeg on tõeline roosiaasta olnud) mille nimi on ilmselt arutluse all kuni see kõigil soovijail õitsema läheb ja uuesti läbi arutatakse :D. Selle roosi jõudmine minuni on peaaegu ulmeline. Aalujate taimede liigutamise võime on uskumatu. Selleks ajaks kui mina arvutisse jõudsin oli kogu logistika juba paigas ja Kadaka Soomest Eestisse toodud taimetibud peaaegu juba liikumas. Mina ei osanud muud teha kui öelda jah ja nüüd tänada kõiki selles ahelas osalenuid. AITÄH ! Jään õisi ootama :D
Kuldne sügis, kesta veel !!! 

4 kommentaari:

  1. No mul on nüüd see õiteta sort olemas:) kevadel vaatame, mis nägu on ja kui priskeks läheb. :)
    Kaunid sügissoolod :O)

    VastaKustuta
  2. Kuigi tundub, et ajal on aega ja elu on väga rahulik, on aeg ometigi nii hirmus kiiresti möödumas ja üsna pea on kogu aastagi jälle läbi.
    Aga seni tuleb imetleda veel kõike, mis värvub või õitseb või kannab käbisid. Iga päev muudab aia aina kuldsemaks. Kui poleks pilte, isegi ei usuks, et see nii kähku käib.

    VastaKustuta
  3. Ilus jah. Ja ükspäev on nad kõik suured-suured need puud :)

    VastaKustuta
  4. Mina olen nii totaalses ajahädas, et mul hakkab see juba natuke tuju peale mõjuma. Peab tagumiku maast lahti tõmbama ja tegutsema hakkama.
    Mul on ka üks villane nõianõges, mis pole kunagi kavatsenudki õitsema hakata. Aga ma ei julge sellepärast väita, et ta ei õitsegi, mul käituvad paljud püsikud ebanormaalselt.

    VastaKustuta