Sõber palus, et ma teel Ookerkollaste Koerte planeedile teeksin väikese põike ja viiksin paar kotitäit maiust tema suurtele sõpradele Ükssarvikutele. Maiuseks olid südamlikud tervitused heade soovide kastmes. Sõbra soov on seaduseks ja nii tegingi vahemaandumise sel kenal vikerkaartesse mähkunud väikeplaneedil.
Pildile õnnestus saada vaid üks Ükssarvikuvarss, kes oli vidi uudishimulikum ja flegmaatilisem. Ülejäänud kappasid kõik eri suundadesse õnnelikult oma just saadud gurmeed nosima.
Ikkagi ilmutavad end juba need ükssarvikud, olgu või pisikesed :) Vikerkaareplaneet koos eriliste soovide ja kastmetega on muidugi ka omaette klass.
VastaKustutaOssa!:) Vat see on alles...:)
VastaKustutaAga panen siia katkendi ühest teisest muinasjutust, mu meelest nii kaunis kirjeldus nende kohta...
"Ükssarvik elas lillas metsas ja ta elas seal ihuüksi. Ta oli väga vana, kuigi ta seda ise ei teadnud, ning ta ei olnud enam merevahu muretut värvi, vaid pigem kuupaistesel ööl langeva lume värvi. Aga tema silmad olid ikka veel selged ja erksad ning ta liikus ikka veel kergelt nagu vari mereveel..."
Kas pole tore väike sarvik.
VastaKustutaNojah, ega nad ei saa siis sündides ka kohe puruvanad olla, ma mõtlen.:)
VastaKustutaOi, ükssarvikud on mu lemmikud.
VastaKustuta