okaspuud vol 1

Lumi tuleb, lumi sulab, hilissügis, mis parata. Millist osa enda kollektsioonist ikka sellisel ajal tutvustada kui mitte okaspuid. Need paistavad nüüd kenasti kätte, isegi vahepeal kadunuks kuulutatud on tänase seisuga kätte leitud. Kõigepealt kekutaksin korralike okaspuudega. Korralikud okaspuud omavad korralikke okkaid, ühetaolisi isegi kui tegu on sortidega. Kuused, männid ja nulud. Ega ülejäänutel ka midagi häda pole, lihtsalt ühe loo sisse oleks neid korraga liiga palju panna. 

Niisiis kuused. Kuuski võiks alati rohkem olla, kõik vähegi võimalikud liigid, nende vormid ja sordid tassiks viivitamatult endale aeda kui võimu jätkuks, kui kliima sobiks kui ruumi jaguks...kui, kui, kui. Pisikesi mahuks ju veel küll ja soove on piisavalt. Eks tasapisi tuleb areneda ja täieneda.

Mul on mõned kõrged harilikud kuused Picea abies,

kuuskedel on käbid ja käbidest tulevad seemned. Pisikesed kuuseseemikud on üks osa minu umbrohust. Siis kui ma alles algasin, ei raatsinud ühte lillede vahele peitunut ja juba väikseks kuusekeseks kasvanut välja rohida. 

Jätsin selle kasvama ja vajalikul hetkel hakkasin tema kasvude kallal kääridega nakitsema. Nüüdseks on ilus väike kuuseke.

Meie kuusehekiga olen ka täitsa rahul. See on nüüd see koht, kus tahaks targutada. Vaatamata valdavale õpetusele kus väidetakse, et kuusehekki peab pealt hakkama lõikama kui soovitud heki kõrgus käes, vaidlen sellele vastu. Mina tahtsin 1 meetrist hekki ja vaatamata sellele, et hakkasime seda pügama esimesel võimalusel nii külgedelt kui ka pealt on hekk 10 aastaga juba kaugelt üle meetrine. Iga lõikuse ajal jääb ju midagi kõrgusest alles, kuigi väga vähe, kasvab hekk ometi kiiresti üle meie soovitud kõrguse. Kui hakata hekki lõikama siis, kui soovitud kõrgus käes kasvab hekk väga kiirest kättesaamatusse kõrgusesse. Minu kõrged kuused on ka kunagine hekk.

Hariliku kuuse Picea abies sordid

Liinalt saadud ´Acrocona` seemik. Sel aastal sain veel ka Muhedikelt pisikese seemiku. Seemikud on vahvad, kunagi ei tea, mis sealt täpselt tuleb.

nooruke `Ahrburg `

Sordist ´Aurea Magnifica `head pilti pole kahjuks. Kaks talve on ta mul olnud aga kevadised kahjustused on suured ja olen tõsise küsimuse ees, kuhu see ikkagi istutada. Ilmselt vajaks see kollaseokkaline iludus varjulist kasvukohta, isesi kui kollane on okas varjus. 

´Barry `

kevadine ´Barry `koos võilillega

´Cranstonii `on õnnetuvõitu ja mina koos temaga. Plaan on riskida ja see lagedalt väljalt vanasse pargiossa istutada. See tegu võib küll maksta puu elu aga ei tarvitse. Sellise igal aastal kõrbenud puuke pole ka suurem asi silmale vaadata.

´Frohburg ` 2012

´Frohburg `2013 hilissügis

´Hiiumaa `on ikka ütlemata armas pisike ja tõeliselt aeglane...

...aga just selle aegluse tõttu on ´Hiiumaa `üks minu suur lemmik

teine lemmik-nummik on ´Little Gem `

´Luua Pärl `

´Maxwellii `

nooruke ´Nidiformis ` võttis südame kuju

kevadine ´Ohlendorffi `

´Procumbens ` 2012

´Procumbens ` 2013 detsembris

´Pumila Nigra `neljas hooaeg minu aias

´Tabuliformis `, kahjuks polegi sellest kuusest pilti, mis oleks iseloomulik.

Püüdsin seda praeguses ajahetkes pildistada, aga on teine nii lehtede sees peidus, et raske lausa leida.

´Waldbrund ` on ka suur lemmik, korralikult aeglasekasvuline ja mis ilus okkavärv.

Engelmanni kuusk Picea engelmannii ´Glauca `väärib 3 pilti, et näha ja näidata, väga pisike kuuselaps kasvab silmnähtavalt

2011 koju tooduna

2012

2013 sügis

Glehni kuusk Picea glehnii on tore, sel kasvamisega aega küll...

... ja ka okka poolest ilus vaadata

Kanada kuuse Picea glauca sortidest ma pilte ei paneks. ´Conica ´kõrbes kahe eelmise talvega tõsiselt, üks lumealune oksake jäi. Selle sidusin küll toele ja eks sest ajapikku uus puuke kasvab ning kui juba kosub, siis tuleb talle leida hoopis teine ja varjulisem koht. Sordid ´Alberta Globe `ja `Rainbows End ` põevad ümberistutamist. Eks kevadel ole näha, mis nägu ja tegu need on. 

Väga on mu meele järele korea kuusk Picea koraiensis

Must kuusk Picea mariana on esindatud liigiga ja sordiga ´Aurea `

liik

sort ´Aurea `, minu vaieldamatu lemmik. Kasvab jõudsamalt kui liik (ju on kasvukoht õigem :D ) ja okkad oma kollase varjundiga on imeilusad

Serbia kuusk Picea omorika

liik nn vanas pargis, natukene ühekülgne aga eks teda ole räsitud ja näritud ka kitsede poolt.

 Üks noorem ja pisem isend on veel, see hakkas kohe käbisid kasvatama. Ja kui palju vaeva ja valu oli esimesel Räpina perioodil selle eristamisega nulgudest.

´Aurea `on veel pisike aga tundub tublim olema hariliku kuuse kollaseokkalisest sordist

lähemalt ka, kevadel on see tunduvalt kollasem kui praegu hilissügisel

´Pendula ` on kaks korda kitsede rünnakut pidanud taluma, hakkab viimaks jälle kosuma. On selleks talveks kindlalt võrgutatud.

´Treblizsch ` on ülinummi

Torkav kuusk Picea pungens

vorm Argentea, ka siin on mingil hetkel sokk sarve süganud ja kesise koha sisse jätnud

ütlemata uhke on sort ´Bialobok ` oma väävelkollaste võrsetega

hiljem näeb see välja nagu iga teinegi torkava kuuse sort, aga see ei vähenda tema väärtust

´Blue Trinket `

´Glauca Globosa ` kevadel

´Glauca Pendula ` tahaks nagu vägisi hakata latva kasvatama, peab silma peal hoidma, muidu tubli, isegi ühe ümberistutamise üle elanud

´Iseli Fastigiate `, see mis eespool

´Montgomery `

´Sonja `on pisut teistmoodi, mõnus latakas, kasvab üsna kiiresti

Mänd on tegelikult vist minu lemmik okaspuude seas. Algusest peale igatsesin männikust, nüüd isegi hakkab midagi looma, natuke peaks veel laiendama seda ala ja väiksemaid sorte vahele istutama, siis veel rodosid. Kui jaksu on, siis heitlehised kolikski juba järgmisel hooajal ära.

päikeselisel sügispäeval

pisut mossis detsembripäeval

Halli mändi Pinus banksiana on selles väikses männikus ehk isegi rohkem kui harilikku mändi

tore ja väga kiire kasvaja, siin oli kiirust vaja

elu lagedal künkal on nagu mere ääres, kõik puud hoiavad tänu valitsevatele läänetuultele ida poole kaldu, isegi toed ei aita

Harilik mänd Pinus sylvestris

Peale niinimetatud männiku on neid veel siin seal, pügatud ja puhevil

oli salamahti kuuseheki sisse pugenud

Hariliku männi sordid

´Fastigiata ` oli mul kadunud, õigemini ma pidasin seda üheks teiseks männiks, sain lõpuks ikkagi selguse kätte

lähedalt ka, ongi just nii siniseokkaline

´Gold Coin ` on väga tubli, kasvab kiiremini kui ma kartsin ja ei mingit päiksetundlikkust

´Tabuliformis `, sort mille puhul antakse mitmeid vastukäivaid kirjeldusi, eks siis aeg näitab, mis sellest tuleb

´Watereri ` on üsna uimane kasvaja aga eks sel ole aega ka, et lubatud mõõtmed saavutada ja kui paljud puud neist ette antud aegadest ja mõõtudest tuhkagi ei hooli, siis see on nüüd küll üks distsiplineeritud tegelane

Üks tore keerdmänd Pinus contorta 

Kollaseid mände Pinus ponderosa on kolm, kõik üksteisest natuke erinevad, nii kujult kui okaste pikkuse poolest

kõige pikemate okastega lemmik, võtab talvel igasuguseid vahvaid kujusid härmatise ja lumega

lähedalt ka

Must mänd Pinus nigra on esindatud liigiga...

sellest puukesest sõitis Ülo teisel kasvuaastal purustajaga üle, üks oksake jäi ja selle ta sidus toe najale, kunagi märkamatult on sest kasvanud selline vahva mütakas

...ja sordiga ´Fastigiata `

pisut pirts, aeglane ja kipub päiksepõletust saama, ehk kasvades muutub asjalikumaks

Mägimänd Pinus mugo

üks esimesi ostetud okaspuid Räpina esimese õpiaasta kevadel räpina RMK-st

lookjas mägimänd Pinud mugo ssp mugo

väga värske ja pisike konksmänd Pinus mugo ssp uncinata aga ma loodan sellest midagi põnevat

kääbus-mägimänd Pinus mugo var. pumilio

sort ´Carstens Wintergold `

2012 varakevad, see sort pidanuks kirjade järgi olema 100 aastaselt 1m x 1m aga mina oleks pidanud tema kasvu taltsutamiseks alustama pügamisega ilmselt kohe istutusjärgsel aastal

sel hilissügisel ja kasvude ajal lõikasin need 2/3 võrra lühemaks

iseenesest on tore vaadata kuidas talveks läheb kollaseokkaline elupuu pronksjaks ja roheliseokkaline männike kollaseks

ja minu lemmik ´Jakobsen `

lihtsalt udunummi

On ka üks rumeelia mänd Pinus peuce, Tartu puukoolist kolm aastat tagasi ostetud, ilmselt mingi põnev seemik, aeglane, lühikeste tihedate okastega ja vajab uut kasvukohta, sest praegune männikuserv on nii aeglasele tegelasele ilmselt liiga avar koht

Seedermännid

Korraga said istutatud kaks enam-vähem ühemõõdulist

minu teadmist mööda peaks see olema siberi seedermänd Pinus sibirica

lähedalt ka

ja see alpi seedermänd Pinus cembra ja ma loodan, et need pole mul peas vahetusse läinud, kas neil on erinev kasvukiirus ja kumb siis oleks kiirem, peab uurima

kääbus-seedermänd Pinus pumila elas eelmine aasta ümberistuse üle ja on natuke närb aga jääb ilmselt ellu

Valge mänd Pinus strobus näeb vahva välja. Ma tean, et sellest võib ootamatult lahti saada aga ühe ikka tahtsin endale lubada

tuules

Seemnekülvidest on potis väga pisikesed kaljumänd P. ponderosa ssp scopulorum ja vaigumänd P. resinosa, näis kas neist ka asja saab.

Nulud

Oi ma imestasin kui Räpinas dendroloogiaga alustasin. Nulud ja Eestis ja kasvavad, minu arust olid nulud raudselt taiga. Ja ma ei saanud mitte midagi enam aru, et mis okkaline on mis. Ju ma sellepärast teisele ringile läksin. Nüüd ma juba natuke jagan.

Kõige suurem ja kõige vanem, sõbrad imetillukesena kinkisid, pärit Agali arboreetrumist ja ilmselgelt hübriid, ehk kunagi tuleb puutark sõber, võtab selle oksast ja ütleb.

vaatasin ajaloost järele, 2006 on see minu juurde jõudnud, seega päris kiiret kasvu teinud

teised käbid

lähedalt ka

Fraseri nulg Abies fraseri

hakkab kasvuhoogu sisse saama

ja on okka poolest ilus

Hall nulg Abies concolor

liik

sort ´Wintergold `, veel väike, eks see olegi aeglase kasvuga aga mulle armas, sest erilise tähendusega nagu iga kingitud taim

Värdnulg Abies x phanerolepis (nimede andmebaasist on millegipärast kadunud selle palju ilusam nimi, harjasokkaline nulg)

kaugelt ja...

...lähedalt

Jaapani nulg Abies veitchii

pole siiani raatsinud teist latva maha lõigata, sel on nii vahva väljanägemine (tea, tean, et peaks aga siis tuleb trotslik küsimus, et kes neid looduses lõigub). Ehk siis kevadel ikka... või...

Kaukaasia nulg Abies nordmanniana tasapisi kasvab, siiani talvitub veel lume all ja pole külmakahjustusi saanud, kui kõrgust lisandub, eks siis ole näha kuidas vastu peab. Eks see oleneb ju ka talvedest.

Korea nulg Abies koreana kasvas kuidai ladvatu mütsakana aga on endale lõpuks ikka ladva ka saanud.

lähedalt suvel...

...ja talve hakul, valged okkaalused veel rohkem taeva poole keeratud.

Mäginulg Abies lasiocarpa esindatud kolme sordiga

´Argentea `

´Arizona Compact `

´Green Globe `

Palsamnulu Abies balsamea sort ´Nana `on põneva ehitusega

Toredast nulust Abies magnifica ´Glauca ` loodan ma palju. Praegu veel pisike kuid kenasti kosunud.

Ega mul õnnest väga palju enam puudu polegi, mõnede kuuskede mõned sordid, natuke erinevate männiliikide kääbikuid ja muidugi täiesti inetu on see, et mul puuduvad korea nulu sordid. Seega vaid näpuotsa täis on puudu ja sellega tuleb tõsiselt tegelda.