esmaspäev, 16. detsember 2013

okaspuud vol 1

Lumi tuleb, lumi sulab, hilissügis, mis parata. Millist osa enda kollektsioonist ikka sellisel ajal tutvustada kui mitte okaspuid. Need paistavad nüüd kenasti kätte, isegi vahepeal kadunuks kuulutatud on tänase seisuga kätte leitud. Kõigepealt kekutaksin korralike okaspuudega. Korralikud okaspuud omavad korralikke okkaid, ühetaolisi isegi kui tegu on sortidega. Kuused, männid ja nulud. Ega ülejäänutel ka midagi häda pole, lihtsalt ühe loo sisse oleks neid korraga liiga palju panna. 
Niisiis kuused. Kuuski võiks alati rohkem olla, kõik vähegi võimalikud liigid, nende vormid ja sordid tassiks viivitamatult endale aeda kui võimu jätkuks, kui kliima sobiks kui ruumi jaguks...kui, kui, kui. Pisikesi mahuks ju veel küll ja soove on piisavalt. Eks tasapisi tuleb areneda ja täieneda.
Mul on mõned kõrged harilikud kuused Picea abies,





kuuskedel on käbid ja käbidest tulevad seemned. Pisikesed kuuseseemikud on üks osa minu umbrohust. Siis kui ma alles algasin, ei raatsinud ühte lillede vahele peitunut ja juba väikseks kuusekeseks kasvanut välja rohida. 

Jätsin selle kasvama ja vajalikul hetkel hakkasin tema kasvude kallal kääridega nakitsema. Nüüdseks on ilus väike kuuseke.









Meie kuusehekiga olen ka täitsa rahul. See on nüüd see koht, kus tahaks targutada. Vaatamata valdavale õpetusele kus väidetakse, et kuusehekki peab pealt hakkama lõikama kui soovitud heki kõrgus käes, vaidlen sellele vastu. Mina tahtsin 1 meetrist hekki ja vaatamata sellele, et hakkasime seda pügama esimesel võimalusel nii külgedelt kui ka pealt on hekk 10 aastaga juba kaugelt üle meetrine. Iga lõikuse ajal jääb ju midagi kõrgusest alles, kuigi väga vähe, kasvab hekk ometi kiiresti üle meie soovitud kõrguse. Kui hakata hekki lõikama siis, kui soovitud kõrgus käes kasvab hekk väga kiirest kättesaamatusse kõrgusesse. Minu kõrged kuused on ka kunagine hekk.













Hariliku kuuse Picea abies sordid
Liinalt saadud ´Acrocona` seemik. Sel aastal sain veel ka Muhedikelt pisikese seemiku. Seemikud on vahvad, kunagi ei tea, mis sealt täpselt tuleb.










nooruke `Ahrburg `












Sordist ´Aurea Magnifica `head pilti pole kahjuks. Kaks talve on ta mul olnud aga kevadised kahjustused on suured ja olen tõsise küsimuse ees, kuhu see ikkagi istutada. Ilmselt vajaks see kollaseokkaline iludus varjulist kasvukohta, isesi kui kollane on okas varjus. 
´Barry `












kevadine ´Barry `koos võilillega












´Cranstonii `on õnnetuvõitu ja mina koos temaga. Plaan on riskida ja see lagedalt väljalt vanasse pargiossa istutada. See tegu võib küll maksta puu elu aga ei tarvitse. Sellise igal aastal kõrbenud puuke pole ka suurem asi silmale vaadata.








´Frohburg ` 2012












´Frohburg `2013 hilissügis












´Hiiumaa `on ikka ütlemata armas pisike ja tõeliselt aeglane...











...aga just selle aegluse tõttu on ´Hiiumaa `üks minu suur lemmik










teine lemmik-nummik on ´Little Gem `












´Luua Pärl `












´Maxwellii `












nooruke ´Nidiformis ` võttis südame kuju












kevadine ´Ohlendorffi `












´Procumbens ` 2012












´Procumbens ` 2013 detsembris












´Pumila Nigra `neljas hooaeg minu aias












´Tabuliformis `, kahjuks polegi sellest kuusest pilti, mis oleks iseloomulik.











Püüdsin seda praeguses ajahetkes pildistada, aga on teine nii lehtede sees peidus, et raske lausa leida.











´Waldbrund ` on ka suur lemmik, korralikult aeglasekasvuline ja mis ilus okkavärv.











Engelmanni kuusk Picea engelmannii ´Glauca `väärib 3 pilti, et näha ja näidata, väga pisike kuuselaps kasvab silmnähtavalt
2011 koju tooduna












2012












2013 sügis












Glehni kuusk Picea glehnii on tore, sel kasvamisega aega küll...











... ja ka okka poolest ilus vaadata












Kanada kuuse Picea glauca sortidest ma pilte ei paneks. ´Conica ´kõrbes kahe eelmise talvega tõsiselt, üks lumealune oksake jäi. Selle sidusin küll toele ja eks sest ajapikku uus puuke kasvab ning kui juba kosub, siis tuleb talle leida hoopis teine ja varjulisem koht. Sordid ´Alberta Globe `ja `Rainbows End ` põevad ümberistutamist. Eks kevadel ole näha, mis nägu ja tegu need on. 

Väga on mu meele järele korea kuusk Picea koraiensis


























Must kuusk Picea mariana on esindatud liigiga ja sordiga ´Aurea `
liik












sort ´Aurea `, minu vaieldamatu lemmik. Kasvab jõudsamalt kui liik (ju on kasvukoht õigem :D ) ja okkad oma kollase varjundiga on imeilusad























Serbia kuusk Picea omorika
liik nn vanas pargis, natukene ühekülgne aga eks teda ole räsitud ja näritud ka kitsede poolt.










 Üks noorem ja pisem isend on veel, see hakkas kohe käbisid kasvatama. Ja kui palju vaeva ja valu oli esimesel Räpina perioodil selle eristamisega nulgudest.









´Aurea `on veel pisike aga tundub tublim olema hariliku kuuse kollaseokkalisest sordist











lähemalt ka, kevadel on see tunduvalt kollasem kui praegu hilissügisel











´Pendula ` on kaks korda kitsede rünnakut pidanud taluma, hakkab viimaks jälle kosuma. On selleks talveks kindlalt võrgutatud.










´Treblizsch ` on ülinummi












Torkav kuusk Picea pungens
vorm Argentea, ka siin on mingil hetkel sokk sarve süganud ja kesise koha sisse jätnud











ütlemata uhke on sort ´Bialobok ` oma väävelkollaste võrsetega











hiljem näeb see välja nagu iga teinegi torkava kuuse sort, aga see ei vähenda tema väärtust











´Blue Trinket `












´Glauca Globosa ` kevadel












´Glauca Pendula ` tahaks nagu vägisi hakata latva kasvatama, peab silma peal hoidma, muidu tubli, isegi ühe ümberistutamise üle elanud











´Iseli Fastigiate `, see mis eespool












´Montgomery `












´Sonja `on pisut teistmoodi, mõnus latakas, kasvab üsna kiiresti











Mänd on tegelikult vist minu lemmik okaspuude seas. Algusest peale igatsesin männikust, nüüd isegi hakkab midagi looma, natuke peaks veel laiendama seda ala ja väiksemaid sorte vahele istutama, siis veel rodosid. Kui jaksu on, siis heitlehised kolikski juba järgmisel hooajal ära.
päikeselisel sügispäeval












pisut mossis detsembripäeval

























Halli mändi Pinus banksiana on selles väikses männikus ehk isegi rohkem kui harilikku mändi













tore ja väga kiire kasvaja, siin oli kiirust vaja












elu lagedal künkal on nagu mere ääres, kõik puud hoiavad tänu valitsevatele läänetuultele ida poole kaldu, isegi toed ei aita










Harilik mänd Pinus sylvestris
Peale niinimetatud männiku on neid veel siin seal, pügatud ja puhevil













oli salamahti kuuseheki sisse pugenud












Hariliku männi sordid
´Fastigiata ` oli mul kadunud, õigemini ma pidasin seda üheks teiseks männiks, sain lõpuks ikkagi selguse kätte










lähedalt ka, ongi just nii siniseokkaline












´Gold Coin ` on väga tubli, kasvab kiiremini kui ma kartsin ja ei mingit päiksetundlikkust











´Tabuliformis `, sort mille puhul antakse mitmeid vastukäivaid kirjeldusi, eks siis aeg näitab, mis sellest tuleb










´Watereri ` on üsna uimane kasvaja aga eks sel ole aega ka, et lubatud mõõtmed saavutada ja kui paljud puud neist ette antud aegadest ja mõõtudest tuhkagi ei hooli, siis see on nüüd küll üks distsiplineeritud tegelane








Üks tore keerdmänd Pinus contorta 


























Kollaseid mände Pinus ponderosa on kolm, kõik üksteisest natuke erinevad, nii kujult kui okaste pikkuse poolest


























kõige pikemate okastega lemmik, võtab talvel igasuguseid vahvaid kujusid härmatise ja lumega











lähedalt ka












Must mänd Pinus nigra on esindatud liigiga...
sellest puukesest sõitis Ülo teisel kasvuaastal purustajaga üle, üks oksake jäi ja selle ta sidus toe najale, kunagi märkamatult on sest kasvanud selline vahva mütakas









...ja sordiga ´Fastigiata `
pisut pirts, aeglane ja kipub päiksepõletust saama, ehk kasvades muutub asjalikumaks











Mägimänd Pinus mugo
üks esimesi ostetud okaspuid Räpina esimese õpiaasta kevadel räpina RMK-st











lookjas mägimänd Pinud mugo ssp mugo












väga värske ja pisike konksmänd Pinus mugo ssp uncinata aga ma loodan sellest midagi põnevat











kääbus-mägimänd Pinus mugo var. pumilio












sort ´Carstens Wintergold `
2012 varakevad, see sort pidanuks kirjade järgi olema 100 aastaselt 1m x 1m aga mina oleks pidanud tema kasvu taltsutamiseks alustama pügamisega ilmselt kohe istutusjärgsel aastal









sel hilissügisel ja kasvude ajal lõikasin need 2/3 võrra lühemaks











iseenesest on tore vaadata kuidas talveks läheb kollaseokkaline elupuu pronksjaks ja roheliseokkaline männike kollaseks










ja minu lemmik ´Jakobsen `
lihtsalt udunummi












On ka üks rumeelia mänd Pinus peuce, Tartu puukoolist kolm aastat tagasi ostetud, ilmselt mingi põnev seemik, aeglane, lühikeste tihedate okastega ja vajab uut kasvukohta, sest praegune männikuserv on nii aeglasele tegelasele ilmselt liiga avar koht













Seedermännid
Korraga said istutatud kaks enam-vähem ühemõõdulist
minu teadmist mööda peaks see olema siberi seedermänd Pinus sibirica











lähedalt ka












ja see alpi seedermänd Pinus cembra ja ma loodan, et need pole mul peas vahetusse läinud, kas neil on erinev kasvukiirus ja kumb siis oleks kiirem, peab uurima









kääbus-seedermänd Pinus pumila elas eelmine aasta ümberistuse üle ja on natuke närb aga jääb ilmselt ellu










Valge mänd Pinus strobus näeb vahva välja. Ma tean, et sellest võib ootamatult lahti saada aga ühe ikka tahtsin endale lubada













tuules












Seemnekülvidest on potis väga pisikesed kaljumänd P. ponderosa ssp scopulorum ja vaigumänd P. resinosa, näis kas neist ka asja saab.

Nulud
Oi ma imestasin kui Räpinas dendroloogiaga alustasin. Nulud ja Eestis ja kasvavad, minu arust olid nulud raudselt taiga. Ja ma ei saanud mitte midagi enam aru, et mis okkaline on mis. Ju ma sellepärast teisele ringile läksin. Nüüd ma juba natuke jagan.
Kõige suurem ja kõige vanem, sõbrad imetillukesena kinkisid, pärit Agali arboreetrumist ja ilmselgelt hübriid, ehk kunagi tuleb puutark sõber, võtab selle oksast ja ütleb.
vaatasin ajaloost järele, 2006 on see minu juurde jõudnud, seega päris kiiret kasvu teinud











teised käbid












lähedalt ka












Fraseri nulg Abies fraseri
hakkab kasvuhoogu sisse saama












ja on okka poolest ilus












Hall nulg Abies concolor
liik












sort ´Wintergold `, veel väike, eks see olegi aeglase kasvuga aga mulle armas, sest erilise tähendusega nagu iga kingitud taim










Värdnulg Abies x phanerolepis (nimede andmebaasist on millegipärast kadunud selle palju ilusam nimi, harjasokkaline nulg)
kaugelt ja...










...lähedalt












Jaapani nulg Abies veitchii
pole siiani raatsinud teist latva maha lõigata, sel on nii vahva väljanägemine (tea, tean, et peaks aga siis tuleb trotslik küsimus, et kes neid looduses lõigub). Ehk siis kevadel ikka... või...









Kaukaasia nulg Abies nordmanniana tasapisi kasvab, siiani talvitub veel lume all ja pole külmakahjustusi saanud, kui kõrgust lisandub, eks siis ole näha kuidas vastu peab. Eks see oleneb ju ka talvedest.













Korea nulg Abies koreana kasvas kuidai ladvatu mütsakana aga on endale lõpuks ikka ladva ka saanud.













lähedalt suvel...












...ja talve hakul, valged okkaalused veel rohkem taeva poole keeratud.











Mäginulg Abies lasiocarpa esindatud kolme sordiga
´Argentea `












´Arizona Compact `












´Green Globe `












Palsamnulu Abies balsamea sort ´Nana `on põneva ehitusega













Toredast nulust Abies magnifica ´Glauca ` loodan ma palju. Praegu veel pisike kuid kenasti kosunud.


























Ega mul õnnest väga palju enam puudu polegi, mõnede kuuskede mõned sordid, natuke erinevate männiliikide kääbikuid ja muidugi täiesti inetu on see, et mul puuduvad korea nulu sordid. Seega vaid näpuotsa täis on puudu ja sellega tuleb tõsiselt tegelda.

8 kommentaari:

  1. Uhked okkalised Sul, üks parem kui teine. Ja minu õnnest on nüüd küll see `Jacobsen` puudu :)

    Ma olen kirjutanud, rääkinud ja öelnud päris mitmel korral, et see, kes soovitab kuusehekki lõigata siis, kui kasv täis, pole elus kuuske näinud, veel vähem temast hekki kasvatanud. Kui teda kohe ei lõika, ei lähe ainult kasv käest, vaid külgedel jäävad aastakasvude erinevad vahed näha ja siis on heki küljed lohklikud ja muhklikud. Meie hekk on ka üle mõistuse kõrgeks kasvanud, üle-eelmisel aastal võtsime kõrgusest pea meetri maha ja see ei teinud hekile midagi, võid julgelt teha 20cm tagasilõikuse, ta kasvatab end kohe täis.

    Ja kahjuks pead ikka sel 2-ladvalisel ühe maha lõikama, ta läheb kasvades muidu lõhki. Nähtud-kogetud lugu.

    VastaKustuta
  2. Vahel on mul tunne, et Sa oled ainuke, kes on minuga kuuseheki suhtes ühte meelt :D ja ohates nõustun selle teise ladva mahalõikamisega, lõhki küll pole vaja kasvada lasta.

    VastaKustuta
  3. Kevadtalgudel tulen ja kükitan kõigi juurde korraks maha. Äge. No ja sa ei peagi väga oksapuude peale pöördesse minema, sul on juba nii ilus algus ja ruumi on ka.

    VastaKustuta
  4. nojah, kuidas nüüd võtta :D kui selles miniokaspuude grupis kaua neid vaadata, siis selgub, et pole veel pöördeid peale võtnudki. just need kääbikud, no lihtsalt vastapandamatud ju :D

    VastaKustuta
  5. Puutarga puu on (vahest) Abies balsamea, palsaminulg. Teinekord on vana käbi parem määramiseks kui oks (võrse). Kuigi enesekindlus saab hoope siit ja sealt, siiski täna arvan nii. Võrdle Abies sibirica.
    Jaapani nulg on nulgudest mulle ainus lemmik. Tema kaootilisus ja okaste kontrastsus on võluvad. Olen tühikutega (latv) nulge tagasi vormi lõiganud, talusid lõikust hästi. Sealt tihedama koha seest (alla poole kohast) saab ühe ladva lõigata külgoksaks. Selline vahepealne variant kah... eemalt.

    VastaKustuta
  6. See tagasi vormi lõikamise mõte meeldib mulle, rohkem kui ühe ladva eemaldamine. Just nii ma teengi

    VastaKustuta
  7. Jah, peab nentima, et okaspuudel on tõepoolet teatav võlu, isegi mina pole suutnud kolmele kuusele ei öelda.:)

    VastaKustuta