Mitu aastat pole olnud sellist aprilli nagu see olema peab. Väga hilised kevaded ja muud hädad. Sel aastal on :D. Kui nüüd just kuni kuu lõpuni laussadu ei tule, saan isegi mina oma aiaga sellisele joonele, et võin kuu viimasel päeval rahuliku südamega koos sõpradega luuda minna keerutama. Päris hädadeta ka ei ole, kuiv on. Vihma oleks vaja. Eile peale lõunat hakkas meilgi tibutama ja lõpuks sai seda tibutamist päris mitu tundi. Asi seegi, need taimed, mille juured sügavale ei ulatu said ometi midagi. Täna pole enam kõik nnad ninad vaid on sedavõrd maa seest välja sirutunud, et on juba taimed. Hetkelgi tibutab, kuis muidu saaks kirjutada.
Nädalavahetusel külvasin need kanadast pärit seemned, mis kevadel külvama pidi. Tegin ka viimase redisekülvi (rohkem pole lihtsalt ruumi) ja esimest külvi vaatan juba ahne pilguga, redis hakkab looma. Ja veel külvasin 9 lima uba, kasvuhoonesse. Kanadalaste külvamise ajal leidsin, et olen tellinud ühed seemned, mis võinuks olla tellimata, sest taim juba endal olemas. See on nüüd see sünonüümide värk. Mina ostsin Juurikalt Boehmeria platanifolia ja seemned said B. tricuspis ( jutt siis kolmesakilisest bömeeriast). Eks taim nii uudne minu jaoks, et pilte ka kokku ei osanud viia. Kui see tegelane nüüd tärkab ja kasvama läheb, siis saab seda sõpradele jagada.
Kirgaslilled on alustanud.
sinine kirgaslill Chionodoxa luciliae liik
Forbesi kirgaslill Chionodoxa forbesii ´Pink Giant `
lõpuks suutis ka harilik võrkiiris Iridodictyum reticulatum ´Alida `ühe õie lahti saada.
Ninade otsimisel olen sel aastal ennast täielikult ületanud. Poleks endast arvanud, et muutun selliseks kärsituseks ja hakkan maa sees sõrmega urgitsema. Täiesti uskumatu lugu aga tundub, et mida vanemaks seda hullemaks :D Urgitsemise tulemused olid rahuldavad, leidsin üles peaaegu kõik kolmiklilled ja haldjakella, no üht-teist veel. Mõni ülimalt rõõmustav nina on õnneks nii suur, et ei pea otsimagi, paistab niisama välja
eelmisel aastal mulda pandud kirju liilia ´Russian Red `nina :D
Pikatoimelised roosad sinilollikesed ka on õitsema saanud.
eelmisel aastal istutet ´Rubra Plena `
loodusest
Priimulad hakkavad ka, esimene tšehhi priimula P. x pruhonicensis ´Ostergrun `, millel juba rohkem õisi aga üksikuid õisi juba teistelgi. Varsti on värvi kui palju
Korea forsüütia Forsythia ovata õitseb rõõmsasti.
nüüd juurdlen, kuidas see kokku viia näsiniinega, koos oleksid nad võrratu paar, aga kumb nüüd kumma juurde kolida ?
Olümpose kevadik Draba bruniifolia ssp olympica on sel kevadel täiuslik
Eks neid õitsejaid ole aias veelgi, krookused ei ole veel kõik väsinud, lõokannused võtavad hoogu, pea see ülaste aeg ei hakka jne, jne. Tänu pikatoimelisele kevadele saab sel aastal neid kõiki ka nautida.
Aga kõige põnevam on ikkagi kasvuhoones. Nädalapäevad sügiskülvikarpide viibimist kosutavas kasvuhoonekliimas on tekitanud karpides liikumist. Usakumatu kuidas kevadel neid külve uurides silmad muutuvad mikroskoobiks. Isegi aimatav roheline (nii aimatav, et on alles seemne mõte idanemisest) saab üles leitud. Ja see leidmise rõõm on suur, sest taime tärkamine seemnest on minu jaoks ikka veel ime ja selleks ilmselt jääbki.
Vihmatibud otsas, saab jälle aeda hullama minna :D
Rõõmsakesed kõik need värvilised siin! Kevad!
VastaKustuta