üleeilane...
Kui kevad edasi sama normaalselt käitub kui seni, saan isegi mina oma aia üle mitme aasta normaalselt üle käidud, koristatud ja plaanid paika pandud, pikkade õitsemiste imetlemisest rääkimata. Lumekupp siiani kaunis. Pisut taevavett ja paar plussis ööd tegid imet nii ninade kui pungadega, eriti pungadega. Pungad punnis ja puhkemas, mõned juba puhkenudki. Aga näsiniin Daphne   imetleb ikka veel oma õienuppe kuigi ma juba tükk aega tagasi hõiskasin, et nüüd kohe läheb. Tuhkagi ta minu arvamisest hoolib
no kohe, kohe :)












Ja teine kiusaja, mis vaatamata sellele, et ma iga päev seda vähemalt korda kolm vaatamas käin on mullune harilik sinilill Hepatica nobilis ´Rubra Plena `, ikka pooles vinnas. Aga ega pole ka ime, maa on veel täitsa külm. Täna oli vaja ühte kohta hädasti korralikult rohida ja õhtuks hakkas parem elik siis rohimise käpp tõsiselt külmetama.
Tegelikult peaks see olema eilne postitus aga interneedus kiusab mind ja alles tänaseks ööks hakkas jälle pilte panna laskma, sedagi kuidagi pooletoobiselt. Ju siis ongi mingi netiühenduse puudujääk parasjagu. Ja pole meil paremat kuskilt võtta ka.
aga kohustuslik pilt liigist on olemas :D

Eile oli kuldsematest kuldsem ilm, vatipükstega hakkas ikka juba palav, täna oli natuke vähem kuldne, tuul oli vinge. Aga toimetada lasi. Kui leidsin ennast jälle kõhuli peenra veeres ja näpuga mingi sildi kõrvalt ninasid mullast otsimas, siis mõtlesin, et küll on hea, naabrid kõik nii kaugel ja minu tegutsemist ei näe. Aga päris mitu olulist nina suutsin selle urgitsemisega üles leida ja kõhuli selle pärast, et peenardes tallata enne kõikide ninade tulekut ei riski. Sildid ju teadupärast jasmiinipõõsas.
Sel aastal laisalt käitunud hariliku võrkiirise Iridodictyum reticulatum sordid ´Georg `ja ´Natascha ` on ka lõpuks õiteni jõudnud, ´Alida ` näitab alles esimest sinist tipukest ja õnneks on ka Vinogradov I. winogradowii täiesti alles ja plaanib ikka ka õitseda

´Georg `

´Natascha `












Samavõrra head meelt kui leitud imeninad teeb ka kõikide eelmise aasta krüsanteemilapsukeste elusolek ja valmidus ennast juba tõsiste krüsanteemipuhmastena näidata. Igal kevadel rõõmustab mind maasikamarana  Poentilla megalantha kevadine ärkamine, on ju nummid lehekesed

Pilt pole just suurem asi aga laialehise lumikellukese Galanthus platyphyllus tulemisest mingit aimu annab, eile oli selline, täna juba teine

Minu ilusa nimetute ja aiaga päranduseks saadud suur krookuselaik on saanud kannatada mutti püüdva Meeri käpa läbi, nüüd on pisut laialivalguv ja räsitud

kollasied väheks jäänud ja lilladega ka kesine aga eks neid järgmisel aastal ole jälle rohkem ja ehk ka natuke mujal kui siin

kui mõni ütleb, et sillad Scilla veel õitsevad siis mina ütlen, et sillad ka alustasid. Ka siin on mutt ja koer teinud koostööd aga see on isegi positiivne, minu unistus sillamurust võib sedasi kiiremini täituda kui ise sillasibulaid suvalises kohas murusse torkides :D

oi mulle meeldiks sillasinine muru kevadel












krookus ´King of Spring ` on ka muti läbi kannatada saanud ja õitseb märksa hõredamalt kui eelmisel aastal

krookus ´Haarlem Gem ` on sel aastal jällegi kosunud

Mingi segadus peab ikka ka olema. On siis see nüüd Heuffeli krookuse liik lihtsalt või liik Kamenets-Podolskist ? ilmsel ikka esimene, sest teisel peaks olema kroonlehel korralik laik. Eks ma pean seda seedima ja taimekaustu uurima. Aga osad krookused sel aastal jälle ei õitse :/

See harilik lõokannus Corydalis solida, mida ma veel mõni päev tagasi ei osanud nimetada on ´Evening Shade `, samas ´Christina ` ajab alles esimesi leheotsakesi. Arvasin juba, et seda polegi.

Vastaklehine kivikress Aethionema oppositifolium  ilmutab ka minul juba õitsemise märke

Rõõmsameelne ja põnev udaa paju ´Sekka ` Salix udensis teeb meele alati heaks

Ja mis meil see veel on :D

Nädalavahetusel tassisin sügisesed külvid kasvuhoonesse. Nüüd on selline närvesööv aeg, kas tärkavad või mitte, kui palju ja kuidas edasi kasvavad. Kohe reageerisid kanadalastest suureviljaline preerialatern Calochortus macrocarpus, mis näeb siis sedasi välja

ja kiurukannus Capnoides sempervirens, millest tõotab üks tore umbrohi kujuneda :D. Aga ülejääud ?
Muidugi murdsin ka kasulike kultuuride osas kõiki lubadusi. Ma ei pidanud ainsamatki kapsaseemet külvama ja ammu olen lubanud, et mingeid imevilju ei katseta enam. Nojah :D Kapsast külvasin, nii hilist, punast, käharat kui varast (ülla, ülla, seemnepakis oli täpselt 13 varajase kapsa seemet) ja hiina kapsa veel pealekauba. See juba mullast väljas, vajas täpselt 4 päeva. Siis veel kaalikad ja seller ja petersell, apteegitill ja eriti varajaseks saagiks hernes turbapottidesse. Lima uba ja punane lääts ootavad oma aega. Redis kasvab, esimene külv on juba päris lähedal saagile. Lähipäevil külvan ka kevadised kanada seemned ära.
Aga võsa piiril hakkab värvi võtma ja linnukesed on nii suures lauluhoos, et vahel tahaks lausa öelda, võtke nüüd tiba vaiksemalt, ma ei kuule oma mõttid :D

Kevadest aias võiks muidugi lõpmatuseni kirjutada aga eilsest sai täna ja tänasest eile ja nii saigi sellest loost üleeilane.