Amarülliliste Amaryllidaceae hulka kuuluv aafrika lembeliilia Agapanthus africanus ( A. umbellatus ) on poolaialill-pooltoalill. Sel aastal kaevasin puhmad hoopis kasvuhoonesse ja tundub, et sobis küll. Potiga on neid muidugi lihtsam penras ringi tõsta aga peenrasse istutatuna on need tükk maad ilusamad.
valgeõieline võiks ka olla aga pole millegipärast ikka ostmiseni jõudnud
asparilised Asparagaceae
harilik kuutõverohi Polygonatum odoratum
poolõitsev aga juba tegija
Hookeri kuutõverohi P. hookerii
no ongi nii pisikene, et enne tema tulemist saab korduvalt näpuga maad torkida kontrollimaks selle elus- ja olemasolu, peale õitsemist kasvavad lehed natuke suuremaks ka :)
madal kuutõverohi P. humile
mitmeõiene kuutõverohi P. multiflorum ´Variegatum `
männas-kuutõverohi P. verticillatum
eriline toredus
Kuutõverohtusid tahaks palju enam, 2013 sügisel sai mulda veel sile kuutõverohi P. claberrimum ja õnneks paistab 2014 juba servapidi lisa tooma
harilik maikelluke Convallaria majalis
´Albostriata `
kobar-varjuliilia Smilacina racemosa
2013 rohevahetatud elik siis verivärske aiaaasukas, sestap ka selline üksik vars ja õietu pilt
liilialised Liliaceae
harilik aspar Asparagus officinalis , köögiviljana spargel. Ilus igal aastaajal, maitsev ja kasulik pealegi.
kevadel sparglipeenar, sügisel aia ehe
männasaspar Asparagus verticillatus või vähemalt sellisne oli nimi seemnepakil. Selle kasvamine peenraikka ja sealt edasi on olnud sedavõrd pikaajaline, et ega ma siiani tea, kas see ikka on õige asi.
2007 sai see külvatud ja alles 2012 julgesin peenrasse istutada
eks lunagi on näha, mis sellest tegelikult kasvab
Tore kevadsuvine aiaumbrohi kuldtäht Gagea, ilmselt koos aiaga saadud ja mul pole selle vastu midagi, et see mingi aja rõõmsalt õitseb ja laiutab, nii õrnuke ja lapsepõlve meenutav, ikkagi Tartu parkides kolades kasvanud :D
Ammuigatsetud kõreliilia Tricyrtis üks esindaja rohevahetus 2013 lõpuks ka minu aeda
ilmselt karvane kõreliilia T. hirta
suureõiene norulill Uvularia grandiflora üks tore kingitus 2012 aastast, mis 2013 esmaõitses
Mina ei ole siiani aru saanud, mis vahe on orasliiliatel ja kas minul on kaks erinevat liiki või mitte :(
harilik orasliilia Anthericum liliago on Mõdrikult ostetud
ja harunenud orasliilia A. ramosum seemnest kasvatatud
ehk keegi seletab kunagi ära
tooneliilialised Asphodelaceae
kollase parukliilia Asphodeline lutea külvasin 2007. Külvikastis ei tärganud midagi ja eks ma selle mulla aeda puistaisn. Üllatuseks endalegi tärkas järgmisel aastal kahes kohas üks taimeke. Läks mõni aeg kui sain jälile, et tegemist on tõesti just selle taimega. Aga õitsenud pole kumbki taim siiamaani ja ega nad õiges kohas kasva ka, vähemalt ühe neist kolin sel aastal paremasse kasvukohta, eks siis näis.
lehed on sel niisugused
2013 suvel tõin aeda ka krimmi parukliilia Asphodeline taurica
see sai kohe õigesse kohta kasvama ja loodan, et õitsemaminek ei võta aastaid
trompetparadiisia Paradisea liliastrum
üks tõeline iludus
Tõrvikliiliaid peaks tegelikult veel mõned soetama, väga vahva välimusega taim ja see, mis mul olemas, on küll kenasti vastu pidanud
kobar-tõrvikliilia Kniphofia uvaria ´Tritoma ` on aias 2008. aastast, mõni aasta õitseb rohkem, mõni vähem aga üldiselt on tubli olnud
Ma loodan, et need kolm viimast sugukonda nüüd õiged ka on, pead ei anna küll mitte. Kui midagi on valesti, palun julgesti parandada.
liblikõielised Fabaceae
harilik koldrohi ( Linne koldrohi) Anthyllis vulneraria korraldab küll natuke kaootilist isekülvi aga kõik on ju rohitav
var rubra või ´Rubra ` kuidas on õige ?
mägi-koldrohi A. montana
süstjas kuldhernes Thermopsis lancelota elab mul 2011 st aastast saati ikka potis, nii nagu ma selle Mõdrikult tõin. Ma lihtsalt pole julgenud seda veel kuhugi istutada, sest pidi kole invasiivne olema
Lupiinid taluaias on täiesti elementaarne. Vahepeal oli neid palju ja pidid just kirjud olema, nüüd meeldivad mulle puhtad värvid, kahjuks läks kollane välja.
hulgalehine lupiin Lupinus polyphyllus
purpurne preeriaristik Dalea purpurea ( seemned ostsin sünonüümi Petalostemum purpures nime all) on jälle üks neist, mis ei taha peenras pidama jääda, nüüd kiviktaimlas ehk jääb elama, see peaks olema kirjade järgi õige koht. Potis peab suurepäraselt vastu ja seda olen täheldanud just kiviktaimölasse sobivate taimede puhul. Seni kuni elavad potis, talvituvad ja on kombes kui aga ei saa täpselt sobivasse kasuvkohta, pole lootustki, et järgmist kevadet näevad.
järjekordne istutus möödunud aastal ja õisi seega veel pole, pildil tunduvad kenad olema :)
kreemikas ristik Trifolium ochroleucon
purpurristik T. rubens
kas neist kahest saavad umbrohud või lilled ma veel ei tea, seemned sunnivad vahel igasuguseid eksperimente tegema
kirju sarikhernes Coronilla varia saab vist olema teine lill, mis ma aiast välja viskan kui ma just sobivat kohta kusagil peenardest väljaspool ei leia. Ilus ga väga invasiivne
kevadine seahernes ( kevadine kurelääts) Latjyrus vernus on üks suur kevadine lemmik
linalised Linaceae
kollane lina Linum flavum
mägilina L. dolomiticum , selle nime all külvasin aga ma pole päris kindel, kas see on ikka õige, nagu oleks kollasest madalam ja õitsema hakkab pisut hiljem, samas on sarnasus väga suur ???
vaevab kahtlus :(
logaanialised Loganiaceae
käre kirelill Spigelia marilandica
2013 aasta leid, loodan et on ikka alles, jahedas varjupeenras ei taha ninad veel mullast kerkida
väärib kahte pilti juba oma uhke nime pärast :D
maavitsalised Solanaceae
must belladonna (karumustikas) Belladonna atropa, neile kes kardavad mürgiseid taimi aias see muidugi ei sobi, mulle meeldib selle välimus ja natuke ka kurikuulsus :)
õied
viljad
madaralised Rubiaceae
keramadar Phuopsis stylosa ( Crucianella stylosa )
hull õitseja
roosakas varjulill Asperula cynanchica
õhkõrn, kahjuks ka natuke ebapüsiv, peab passima, et välja ei läheks
magunalised Papaveraceae
kambria ebamagun Meconopsis cambrica ja ainult, ei ainsamatki siniseõielist veel :(
kollane kuldkannus (kollane lõokannus ) Pseudofumaria lutea ( Corydalis lutea ) ´Golden Nugget `
näpuotsaga 2013 rohevahetuselt :D
lõokannus Corydalis ´Craigton Blue `
sõnajalg-lõokannus C. cheilanthifolia
istutamise ajal aga suve lõpuks oli see juba 10 x suurem ja 10 x kuulsam
hälbmagun Papaver anomalum
idamagun P. orientale
Olen külvanud väga mitmesuguseid magunaid, näiteks lapi- ja kaljumagunat, viimast ka täidisõielist ja kõiki nimesid ei tule kohe meeldegi, tulemus on üks ja sama
ilusat oranži värvi magun, invasiivne loomulikult ja eks ta jääbki ennast siit ja sealt ilmutama
südajas makleia Macleaya cordata on uustulnuk, mõned väga kõrged lilled on suures aias vajalikud ja selle lille lehed on nii ilusad
jaapani metsmagun Hylomecon japonica
harilik murtudsüda Dicentra spectabilis
´Alba `
´Gold Heart `
liik
Sügisel jõudis minuni rohevahetusega ka kaunis murtudsüda D. formosa ´Luxuriant ` aga lehepilti pole mõtet selle puhul panna
ja veel on ülemõistuse õitsev õevane murtudüda D. eximia
mailaselised Scrophulariaceae
alpi eriinus Erinus alpinus
roomav jomplõug Mazus reptans
´Albus ` 2013, õisi veel vähe
liik
roosa kilpkonnalill Chelone lyonii
kena kompaktne
sile kilpkonnalill Chelone glabra
kaheõieline kinglill Calceolaria biflora
sealõuarohi Scrophularia macrantha
austria vulfeenia Wulfenia carinthiaca
koi-vägihein Verbascum blattaria kaheaastane iludus
lilla vägihein Verbascum phoeniceum
segu
naistepunalised Hypericaceae
hulgalehine naistepuna Hypericum polyphyllum
üks minu lemmikutest naistepunade seas
ida-naistepuna H. orientale
kaelus-naistepuna H. pulchrum
mehine naistepuna H. androsaemum
suur naistepuna H. ascyron
minu lemmik naistepuna
tiib-naistepuna H. acutum ( sün. H. tetrapterum )
hulgalehine naistepuna Hypericum polyphyllum
üks minu lemmikutest naistepunade seas
ida-naistepuna H. orientale
kaelus-naistepuna H. pulchrum
mehine naistepuna H. androsaemum
suur naistepuna H. ascyron
minu lemmik naistepuna
tiib-naistepuna H. acutum ( sün. H. tetrapterum )
nelgilised Caryophyllaceae
Biebersteini kadakkaer Cerastium biebersteinii
mina isiklikult ei näe aias mingit vahet selle ja
karvase kadakkaera C. tomentosum vahel. Eks vahe kindlasti on aga peenra jaoks ebaoluline
helkjas kadakkaer C. candidissimum on juba midagi muud, väikseke ja madalake, paraku ka üsna visa paljunema
kaderohi Scleranthus, liiginime ei tea, 2013 rohevahetus
himaalaja kipslill Gypsophila cerastioides
4 astat tagasi kasvatasin seemnest aga 2013 selgus, et on kaduma läinud, uuega aitas mind taas kord Futu :)
pööris-kipslill G. paniculata
roomav kipslill G. repens
roosaõieline
valgeõieline, paraku kasvavad need mul kõrvuti ja mulle tundub, et iga aastaga lähevad aina sarnasemaks, heleroosaks, peab vist uued seemned hankima ja külvama ja distantsiga istutama
kivirik-kaljunelk Petrorhagia saxifraga on õhkõrn ja üks suur lemmik, vaatamata sellele, et on päris tubli isekülvaja
hall käokann Lychnis coronaria, kaheaastane, ära ei kao aga laiutama pole mul ka hakanud, saab kuidagi ise endaga hakkama
mägi-liivkann Arenaria montana
superuhke õitseja
norra liivkann A. norvegica
veetlevalt tagasihoidlik
jõhv-minuartsia Minuartia capillaceae 2013 rohevahetus, lehe poolest on nime vääriline
kevadine minuartsia M. verna
koos kalju-kukeharjaga
Nelkidega on küll üks otsata suur segadus, sest enamasti saab külvidest midagi tundmatut ja sugugi mitte seda, mis pakil kirjas. Nii ongi paljud lihtsalt ilusad lilled, sest ilusad on nelgid mistahes moel, nimega või nimeta. Peale selle tehti mulle paar aastat tagasi selgeks, et mul pole aias ainsamatki halli nelki, kuigi mina olen neid selleks ammust ajast pidanud ja mitte ainult mina. Et aga muud liiginime välja ei pakutud, siis osad neist ikkagi jäävad minu jaoks hallideks. Suudab üldse keegi neil vahet teha ?
aasnelk Dianthus superbus
vähemalt üks kindel nelk, ajalooga, leiukohaga, ühe noore inimese magistritöö ülejääk :D
alpi nelgina D. alpinus külvatud, ei julge väita, et sedasi ka on
amuuri nelk D. amurensis, võib isegi olla õige asi, sest sellist erilist õievärvi ei ole teistel kohanud (täiesti ebaproffesionaalne lähenemine !)
habenelk D. barbatus, sellega on kõik selge, kaheaastane kohustuslik taluaia lill
´Miraaž ` on tegelikkuses veelgi tumedam, peaaegu mustjaspunane
´Oechenberg `
puhasvalge lemmik
paar nelki, mida mina halliks nelgiks D. gratianopolitanus
hübriidne nelk, mille seemnepakil oli lõpmata ilus nimi ´Armastuse Hingus ` :D
jäänelgina D. glacialis külvatud, ei olevat ( kas jälle nurmnelk ? )
Knappi nelk D. knappii kui ainuke looduslik kollane on kindel
nelk ´La Bourbole `
ja sama allika seemnetest minu külvatud ´La Bourbole `
makedoonia nelk D. myrtinervius võiks isegi olla õige, vähemalt seni kuni ümber lükatakse
mõhnjas nelk D. callizonus seisis seemnepakil, võib isegi olla
nurmnelk D. deltoides
nõmmnelk D. arenarius
kindel värk
paabunelk D. pavonius
tundub õige olema
võiks see olla sulgnelgi D. plumarius sort ?
tipplehine nelk D. spiculifolius, võib-olla on aga võib-olla ei ole ka ?
traakia nelk D. microlepis 2013 rohevahetus, pole veel õisi näinud, ei oska midagi öelda
verev nelk D. cruentus peaks olema õige, vähemalt pole seda nime vaidlustatud :D, ilus väga pika õitsemisega, võiks lausa öelda, et selline peen
üks külvist saadud nelk, ei oska isegi mingit nime pakkuda ( võis olla ka hall nelk aga silt kadus ära )
ja veel üks ( seemnepakil oli varretu nelk, aga varred on täitsa olemas !)
lähisalpi põisrohi Silene alpestris
pole õldse nii põisrohulik :D
rand-põisrohi S. uniflora ´Weibkehichen `
turd-põisrohi S. zawadzkii
basiilikulehine seebilill Saponaria ocymoides
liik
´Snow Tips ` 2013 istutet, sestap õisi vähevõitu veel
harilik söötreiarohi Herniaria glabra, ah et miks ? kirsi alla kivide vahele sobib nii kenasti
Jupiteri tulinelk Lychnis flos-jovis
selline tagasihoidlik väike lill, ei kasva eriti juurde, ei ole ka välja läinud, peaks ilmselt uue koha otsima, siis juhtub kindlasti üks neist kahest
loitev tulinelk L. chalcedonica , jube isekülvaja aga kui otsida selline koht kus see ei muutu probleemiks, siis lapsepõlve nostalgia kandjana väga ilus mu silmale
eelmine suvi istutasin valgeõielise ka :D
harilik tõrvalill Lychnis viscaria
heleroosa kadus kusagile ära aga võimalik, et ilmub jälle ka välja
täidisõieline on superilus aga õisikud on nii suured ja rasked, et ei taha hästi iseseisvalt püsti püsida
Väga õpetlik. Tänan.:) Leidsin siit ka ühele oma võõrkeelse nimega aiakodanikule eestikeelse nime.:)
VastaKustutaTänud, huvitav lugemine!
VastaKustutaOh, ma olen ajaga oma kollektsioone oluliselt vähendanud, nüüd aga tundub, et tuleks hakata tagasi laiendama :D
VastaKustutaNelgid on ka minu jaoks olnud üks suur müstika ja minu meelest ei tea need kõige suuremad teadjad samuti neid õigesti, suured botaanikud on vaielnud mõne taime juures nõrkemiseni :) Täna vaatasin neid Su nelke hoopis teise pilguga, olgu valed või nimetud, mul oleks hädasi vaja 3 madalamat liiki/sorti. On üks koht, kus midagi muud kasvada ei taha.
Aga miks Sul roosat maikellukest pole? Ma pean vaatama, kas mul õnnestub teda kivide vahelt veidi kätte saada.
panem ´memmekausta ´ ( kaust kus kõik soovid ja soovivhjed sees ) kirja, Muhedik vajab hädasti 3 madalat nelki ja miks mul roosat maikellukest pole ? ei tea ma ise ka :D
VastaKustutaIlusad ristikud ja nelgid. Seni arvasin, et tean kindlalt üht nelki (eesti loodusest); hakkasin seda rida siin lugema ja pea sai äkki täiesti tühjaks! Ei tule pähe! Millist neist teadsin? Vat mis suur hulk nimesi teeb.
VastaKustutaSinu postitusi lugedes on mul alati hing haige, et ma kevadel Tagametsa talgutele ei pääse. Mõni asi paneb niutsuma ka, belladonna ja vulfeenia (püüab suurnurgast valguva olluse taskurätiga kinni, vasakule ära...)
VastaKustutathela, sellest on kahju küll, et Sa talgutele ei saa aga eks mõni muu kord, belladonna ja vulfeenia panen kirjetesse :)
VastaKustutaNo jälle nii pikk rida iludusi ja haruldusi, et raske on midagi kosta, vaid vaikides imetleda ja imestada. Kiites üht võib teine jääda teenimatult tähelepanuta. Siiski ütlen, et loitev tulinelk on mulle ka armas ja püüan katsetada lembeliiliaga. Ilmselt saab see potimajandus keeruline olema, kuid äkki õnnestub. Kõige põnevam sellest reast tundus kaheõieline kinglill, lehelt ja olemiselt (aga mitte õielt) meenutas pisut ramondat, mis mulle ka väga meeldib. Kas ta on ka igihaljas?
VastaKustutakinglill on igihaljas aga lembeliiliatest seda, et ma annan teada mõnes edaspidises postituses kuidas need peale kasvuhoonetalve nüüd käituvad, kui selline variant neile sobis, siis polegi see väga keeruline, praegu näen, et eluvaim neil sees :)
KustutaHylomecum japonica on minu lemmik. Ta õitseb nii rikkalikult, vara ja kaua. Pealegi on ta väga kompaktne.Tõrvalilledega olen hädas, kuigi nad on imeilusa värviga. Õied on rasked, tuleb toestada, teise kohas aga millegipärast üldse ei õitse.
VastaKustutaJajah, seda kingalille käisin Kristiinest otsimas eelmisel aastal, sest oli neil nimekirjas. Ei leitud, arvati et ehk siis ei olegi. Ning Käreda kirelille jõudis Aiasõber eelmisel aastal maha müüa enne kui ma jaole jõudsin ning selle aasta nimekirjas pole näinud. Lembeliiliat aga nägin Helsinis oletatavalt avamaal aastaringi - püsikutealal paiknes. Seal Soomes olevat mingi külmakindel kloon. Lembeliilia kasvab ka troopikas umbes kilomeetri kõrgusel.
VastaKustutaAitäh, nauditav kui on viitsitud teha korralikud fotod ja ladina keeles nimi juurde :)
VastaKustuta