esmaspäev, 30. juuni 2014

juuni viimasel päeval...

...keerati õues hapnikukraanid kinni. Aia jaoks ideaalne ilm minu jaoks nii ideaalne ei ole. +20 ja pidev kõrgendatud õhuniiskus uduvihma ja tibavihma näol teevad minu suht töövõimetuks. Eks siis ongi paras aeg juuniga lõpetada. Hakatuseks tegin seenetiiru, seeni oli palju aga ussikesi ka, pisikese prae jagu puravikke. Korilus on ikka supertore asi, eriti kui ei pea selleks isegi kodust kaugele minema. Eks see juuni oli sel aastal nagu see oli, vihmatörtsuline, vahel väga külmade öödega. Kurki jaanikülm siiski ära ei võtnud ja ilmselt läks täna öösel juba soojaks, sest suvikõrvitsad olid tänaseks õied kasvatanud ja mu meelest olid kurgitaimed ka mumifitseerunud olekust väljunud. Neil aega kasvada, küll jõuavad. Enne 29. juuni lausvihma päeva oli meil tervelt 5 kuiva päeva. Osa sellest väärtuslikust ajast kulus ikka veel käivale varjupeenraprojektile, osa hädarohimisele ja osa hädaniitmisele. Kõige ilusam päev, 28. 06. aga kuulus kallitele klassikaaslastele, neile kellega kunagi 1 c alustasime.
Aias toimub, toimub palju, vist isegi liiga palju. Tutte ja õisi on nii palju imetletud, et enam ei kilju iga uue õie peale. Millisest ilust pilti panna ei oska ka enam otsustada. Midagi, mis huvitav tundus, midagi, mis ilus tundus, no midagi ikka. Ilma ju ka ei saa.
Vahel ma panen vajalikud tööd paberile õhtul kirja, eriti kui kõik jälle üle pea kipub kasvama. Eile leidsin paberi millel seisis küsimus - mis toimub kapsamaal ? ja selle all vastus - asi hull :D Täna seda hullust likvideerida veel ei saa, liiga palju vihma sadas eile. Homme otsin kadunud porgandid üles, muu paistab imekombel välja. Ju siis nii hull ikka pole :D
Ootan liiliaid, päris esimesed tavalised vanakesed on kuidagi alamõõduliste õitega, näis mis sordid teevad. Mõned on ennast nii pikaks kasvatanud, et võiks mõõtmiseks seljad kokku panna. 
Ükspäev toodi kruusa. Jess, saan kiviktaimla viimase osaga mängima hakata, kartmata, et puudus kätte tuleb. Taimedest on küll puudus. Ja kive peab ka otsima minema, mitte ainult kiviktaimla jaoks, on teisigi kohti mis kivide järele karjuvad. Taimede järele ka :D
see on esimene koorem, teine samasugune toodi veel ja tee peale veel üks koorem











Igasuguseid ümbertõstmisi on vahepeal toimunud. Kiviktaimlas tõstsin pajud lohku ja kadaka muhku, aga villane paju on kuidagi närb. See on algusest peale närb olnud ja kogu aeg põdenud. Äkki peaks uue ostma ja selle välja praakima. Sellesse auku tahaks veel Alberti kuslapuu panna.













Sel aastal on väga ilusa olemise saavutanud kanada tsuuga Tsuga canadensis ´Nana `













Ma pole pojengide piltidega vist eriliselt priisanud sel hooajal, ühe ikka peaks panema juuni lõppu tähistama

´Carol `

peale kõhutamist, selitamist ja muul moodusel pildi tegemiseks vajalikku aelemist peenras tuli tunnistada, et ilma abilise ja abivahendita seda tutti pilti ei saa :D







Kaks kollast, mis hetkel aias säravad.
hiina kullerkupp Trollius chinensis












näärmekas vaak Inula orientalis












Kesse tegutseb ka sel aastal kuidagi väga aktiivselt. Jälle on mul peenras lill, mida MINA EI OLE ISTUTANUD, vähemalt ma ei tea, et oleks ja ma ei oska mingissegi suunda vaadata, et mis iiris see siis on. Oskaks keegi ehk teeotsale aidata?


























Sel aastal tulevad kukekannused kuidagi ühekaupa ja osad on madalad ka, seda võrratud koosõitsemist põllupeenras seega ei näegi
pean osad neist (said ju kunagi täitetaimedena pandud) sel aastal mujale kolima, hakkavad varjama väiksemaid. Ära ka visata ei raatsi, katsetan ülemistesse hekkinurkadesse istutamist









Naaberpõlduri rukkilillepõld teeb südame hellaks, nostalgia :)













Koos mingi taimega on aeda tulnud väga tume kannike
tegelikkuses on see veel tumedam, õied küll väikesed aga milline värv











Ühte kurekellapilti ma ei saa kohe kuidagi panemata jätta, ma lihtsalt armastan neid nii väga :D













Need kaks leidsin kenasti koos olevat
dauuria liilia L. pensylvanicum ja kreemikas ristik Trifolium ochroleucon












udunummi männas-kuutõverohi Polygonatum verticillatum
Raske pildistada, kõrge ja hõre nagu ta on aga reaalis on ikka väga ilus









Hostad on veel üldiselt heas konditsioonis kuigi ma arvan, et sel niiskel suvel tulevad ka minul juba teod mängu. Paar neist (hostadest) on endale toreda pesa leidnud, väga suur hulk hostadest läheb ümbertõstmisele.
´Night Before Christmas `












´Golden Tiara `












Sõnajalad paneks muidugi kõik nädalas korra kuhugi vaatamiseks välja, need on ikka super aga ma taltsutan ennast :D
harilik naistesõnajalg Athyrium filix-femina Corumbifera











naistesõnajalg Angusta Capitata












tähk-roodjalg Blechnum spicant













karvik-astelsõnajalg Polystichum setiferum













jaapani astelsõnajalg Polystichum polyblepharum












Kingituseks saadud lagodehhi pojengi Paeonia mlokosewitschii seemned korjasin igaks juhuks kokku, et ikka midagi külvata oleks :D













Kolmiklill lõpetas juba ammu, nüüd siis see, mis tegelikult olema pidi - kollane tulivõhk Arisaema flavum on alustanud. Nii tore on saada kaks ühes !














Musta leedri Sambucus nigra sort ´Black Beauty ` on sel aastal täiuslik













Idakaarest ei paistagi enam maja eriti, vana pargi alal on juba kasvamine intensiivne













Tulevastes dendrovõsades on tore kooserdamas ja avastamas käia. Küll need pisikesed puittaimed kord ka minu pikkuseks või isegi pikemaks kasvavad.

värske hõbepärna Tilia tomentosa leht











korea pappel Populus koreana on tore kiirekasvuline puu, superlahedate lehtedega pealegi
siin on juba tulevast puud aimata

























Karjala kase (maarjakase) Betula pendula var carelica tüvi on täpselt nii kuis peab













Päris mitu viirpuud on kogunenud. Näiteks
üheemakane viirpuu Crataegus monogyna omab ilusaid punakaid võrseid











ümaralehine viirpuu Crataegus rotundifolia ei jää palju oma astelde poolest maha järgmisest











pikaastlalisest viirpuust ( astel-viirpuu) Crataegus macracantha. No ilmselt pole see veel kogu oma astlapotensiaali ka näidanud veel










vereval viirpuul Crataegus sanguinea on astlad aga süütud ja lühikesed











üks aiaskulptuur peab ikka ka olema ju












ja džunglipilt on otse loomulikult kohustuslik













Toas on ka natuke õisi. Dendroobiumid õitsevad juba mõnda aega


























Juuni ärasaatmiseks puhkesid ka need kaks õit, just täna, just nüüd :D


























Juuni läbi, elagu juuli ! Seni kui ma siin kirjutasin on Kesse muru maa seest välja lükanud ja kohe ähvardatakse ka kraanid lahti keerata, taevakraanid.

4 kommentaari:

  1. Jah, need Kessed muudkui külvavad ja külvavad, peamiselt umbrohtu. Meie oleme vihma mitme aasta jagu vist saanud.
    Aga Sul on seal ikka väga ilus ja põnev. Kõik need õied ja sõnajalad ja puud. Oh, need kasvavad niisama kiiresti kui lapsed, on-on pisikesed ja äkki on nad suured ja üliilusad :)

    VastaKustuta
  2. No sõnajalgu võib täitsa vabalt iga nädal näidata ja okaskerasid ja siis ogalisi ja alberti kuslapuud. Aasta näikse meil kivihobuse oma olevat, kõik mängivad kivide ja kruusa ja killustikuga. Hästi mängivad sealjuures.
    Hea, et mul autojuhi lube pole, muidu kopsataksin tihemini kohale kui vaja :D

    Tore juuni ju. Ja ma sain kahele hostale nime ka nagu naksti.

    VastaKustuta
  3. kahju, et sul lube pole, äkki siis vahel potsataksidki kohale :D

    VastaKustuta
  4. Rukkipõllu pilt on tõesti väga südant soojendav! Loodus ikka oskab ise ka taimi kompositsiooni seada! :P

    VastaKustuta