Google+ Followers

esmaspäev, 1. juuni 2015

kui saaks ajal sabast kinni hoida...

...ja aega sel moel natuke venitada! Siis ehk jõuaks. Nii aedelda nagu hing ihkab, seltsielu elada, korralikult blogida ja mis kõik veel. Aga aja saba on nagu sisaliku saba. Ei lase sikutada, tuleb terviku küljest lahti. Nii olengi nüüd jännis. Millest siis kirjutada ja mis uudiseid, aiarõõme, kaunitare ja üllatusi üles tähendada. Kas ajalises järjekorras (kes seda enam mäletab) või suisa segamini ? Eest tahapoole või vastupidi?

Nojah, tänase päeva tegu oli kaks korda punaste sipelgate pesale istuda. Ma olen seda harrastanud juba lapsepõlvest peale. Kuidagi õnnestub kohe. Õudselt valus oli igatahes. Enne kui ilma ootamatult ära keeras jõudsime siiski istutada ja külvata ja ogoroodinaga sai ühele poole. Ainult valgustid jäid panemata, sest vihm, jälle see vihm, segas ära. Aga valgustid tulevad. Pikema ogoroodinajutu teen siis kui juba midagi looma hakkab. Kui on näha, et on lootust ka saagile. Pisike portsuke kapsaid, mis veel liiga väikesed ja saialilletited panen ka mõnel päeval ja siis on veel jäänud operatsioon ´Arbuus `.  Sellega on mul paar ideed aga sellestki siis kui tegu tehtud. 
Ogoroodina on meil nüüd iluaia osa. Metsanotsudele näitame keskmist sõrga :D Kui kasutaimede kasvatamine ikka sedavõrd mänguliseks ja põnevaks muuta, olen minagi jälle nõus nendega möllama.
Esialgu ei olegi näha muud kui muruhakke multši ja haukasilmaga võib leida ka teatud triibud, mis viitavad ubade külviridadele, porgandi külvikiirtele, kaalikate ja naeriste istutusridadele. See osa mida üritasime katete puudusel heleda tendiga kasutuskõlbulikuks teha läks uuesti vaipade alla. Seal on nüüd hea leesida ja vaadata kuidas toit aina kasvab ja kasvab. Aga eks mingi pilt tuleb alles siis kui midagi tõesti juba kasvab :D




















ahjaa, herneid sai ka südamest, nii madalaid kui kõrgeid













Peenem elik kastiogoroodina on ka valmis. Kapsad kasvavad mis mühin. Rullkõrvits ja kurk (et ma ka ei õpi või lootust ei kaota) külvatud. Tagetesed kapsaste vahel õitsevad aga neid peab siis tunnelis piilumas käima. Kasvukas tomatid ja paprikad õitsevad ja roheline kokteil vaikselt mulksub nurgas :D Sõnaga, võib hakata ootama, mis sellest pullist siis lõpuks saab. Sest sedasi pole ma kunagi teinud, nii hilja pole ma kunagi teinud ja nii põnevalt pole ma kunagi teinud.





Et mul on pilte juba vast viie blogi jagu kogunenud, siis teen ehk kui aega antakse kaks aruannet jutti. Sellest, mis silma ja südant rõõmustab. Mis tundub armas või on kuidagi oluline. 

Okasnumpsikud on endiselt tegijad.
torkav kuusk Picea pungens ´Bialobok `














minu väga lemmik, just kui võrsed juba pisut kasvanud 
korea kuusk Picea koraiensis












eelmise aasta Läti leid, millel noored kasvud pisut lillakad
siberi kuusk Picea obovata ´Semenskaja `












ja mändidel on hetkel sellised vigurid küljes














Enamus sõnajalgu (uusi) on istutatud. Neli veel ootavad homset. Need on kõik sedavõrd ilusad ja müstilised, et tahaks nii umbes iga paari nädala järel kogu sõnajalapargi pildid üles riputada. Võitlen kiusatusega :)
Läti Madala all on mõnede sõnajalgade salapaik, sinna sai ka kivi-imar Polypodium vulgare Whitley Giant












Kaks sõnajalga on piiripealsed. Neile otsisin sellise koha kus talvel peaks olema soe ja kaitstud. Eks näis kuidas neil minema hakkab. 
mõõk-astelsõnajalg Polystichum munitum














tsusiima astelsõnajalg Polystichum tsus-simense














Väikeseid sibulikke on endiselt õitsemas
ahtalehine linnupiim (kink-linnupiim) Ornithogalum collinum (=O. tenuifolium)













hispaania ebahüatsint Hyacinthoides hispanica ´White Triumphator `













Kakas epimeediumit pirnilumes
suureõieline epimeedium Epimedium grandiflorum ´Higoense Speckled `













´Pink Champagne `














Hostad kasvavad sellise hooga, et nende värsketest paledest piltide saamisega läheb väga kiireks. Eks neid ole ka päris palju. Üks varjupeenras helendav:
´Fire Island ` aga punased lehevarred veel ei paista, liiga madal seis













Maas on sedavõrd palju niiskust, et taimedel on müstilised kõrgusmõõdud. Ühe rodgersia õisikuvarred on mu silmade kõrgusel, kilplehe õisikuvarred on tavapärase poole meetri asemel meetrised ja nii edasi. 
üks martagon on minuga pea ühte kasvu. Ja oi, mis rõõm. Kõik uued lähevad ka õitsema.













Kaks sooja talve on jätnud põõsaste pügamise töö tegemata ja nii on mõnedki õrnemad, mis muidu parajas suuruses oma kasvukoha jaoks, saavutanud hiiglaslikud mõõtmed
nagu näiteks see Tanaka pärgenelas Stephanandra tanakae













tiigi kaldal olev laudleht Astilboides tabularis võtab igal uuel aastal numbrivõrra suuremaid lehti kasvatada


harilik vaher Acer platanoides ´Laciniata ` teeb meele eriliselt rõõmsaks. Nii põnev.













ja liigi pisut teistmoodi kloon. Kes julgeks öelda, et see pole eriliselt ilus













Hetkel on mu kuivmüür väga ilus oma metsikult kasvavate padjandfloksidega.
Olgu see siis ettevalmistus järgmiseks väga õitsvaks ja värviküllaseks aruandeks koos õnneõiega...












...milliseid ma iga päev ühe pintslisse panen :D









12 kommentaari:

  1. Oi see kivimüür on ilus!Muidugi muu ka.
    Vaatan,et kõigil ogoroodina kastides.Mina lasen ikka veel vana rada...

    VastaKustuta
  2. See kivimüür oli tõesti lummav, nagu ka okasnumpsikud. Meil annab õnneõisi veel oodata.

    VastaKustuta
  3. See ajajooks on täiesti mõistetamatu, uskumatu, aga juba on juuni käes. Jõulukaarte tuleb tegema hakata :D
    Kuivmüür on väga hea ja Su ogoroodina ka kõige täiega, nii kastidega kui ilma. Kui nüüd veel mõned pingikesed ka kuskil oleksid, võiks selles paradiisis eladagi :)
    Okkaliste hiilgeaeg on ka eriliselt ilus.
    Üleüldse on praegu kõik väga ilus.

    VastaKustuta
  4. See aasta on 10 päeva hilisem kevad (võrreldes kahe eelmisega); nii et aega on 240 tundi varuks.

    VastaKustuta
  5. Sinu postituste okkalised on mu täiesti ära tinistanud! Võrratud.

    VastaKustuta
  6. oi, 240 tundi nagu maast leitud :) Sabast võiks kohe pikalt-pikalt hoida. Ilus saba ja müdini mõnus kevad, teete seal toredaid asju ja puha. Kui kohale vaatama tulla, siis peaks ilmselt ainult ohkivas kõneviisis rääkima.
    Kuivmüür on väga ilus nagu kivila.
    Sipelgad teevat väidetavalt veesoonte kohale oma pesa ja siit ma järeldaks, et need inimesed, kes alateadlikult veesoone kohti eelistavad, tahavad energia ülejääke kuhugile laadida või otsivad jahedamat kohta, veesoone kohal on nimelt jahedam. :) Mehed kaevul rääkisid.

    VastaKustuta
  7. *üdini mõnus, aga müdini kevad pole ka paha :)

    VastaKustuta
  8. See bialobok on ikka tõeline otsanummakene :) (aga nimigi – bialo – reedab, et peab miskit valget-valkjat olema)

    Minu eriline armastus sel ajaperioodil kuulub endiselt ogoroodinale :)

    Ja mis pingid... võrkkiiged ikka! No või ripptoolid :)

    VastaKustuta
  9. Nii palju toimetusi ja ilu. Need ebahüatsindid on ikka võrratud(nagu kõik muu). Ja muidugi müür! Mulle nii meeldivad igasugu müürid....võiks endalgi neid peale ühe rohkem olla, kui kive leiaks...

    VastaKustuta
  10. Ohh need taldlehed on nii ägedad! Hämmastavad taimed. Peaks endale ka ikka kuhugi ühe panema. Keeruline juhtum. :D
    Aga muidu head sireliõiedieeti! :P

    VastaKustuta
  11. Väga efektne leht (Acer platanoides)...aga sirelid avavad meil alles esimesi õisi. Linnaski olid juba kõik lahti.

    VastaKustuta
  12. Kevad on alati liiga lyhike ja suvest ei jätku kunagi.
    Vahtra sordi lehed nagu lohe tiivad, väga kunstipärane puu.
    Õisi jätkub, jätkugu ka õnne:)

    VastaKustuta