Meeri hullud päevad

Et hullud heas mõttes või nii, sest kõik, kes teda näinud, teavad kui õnnelikuks teevad selle koera külalised. Meile ka meeldivad külalised aga meie ei jookse tiiki ja välja, et külalistele vett karastuseks pritsida või muid selliseid tükka teha. Kui viimane nädal lühidalt kokku võtta siis külalised tulid, vahetusid, läksid ja jälle tulid. Vahepeal tegime ise ka visiidisutsakaid. Ilus on olnud. See on suve märk, see rahvaste rändlemine. Aed on selles virr-varris omandanud mõnes mõttes huvitava ilme mis pisut katastroofile läheneb aga küll ma sellest ka jagu saan, Natuke juba olengi saanud.

Jaaniilm oli meil traditsiooniliselt üsna normaalne. Vihma hakkas sadama punkt südaööl nagu ilmatädid ja-onud olid lubanud aga muidu oli sume ja sääsevaba. Ja jaaniime oli ka. Mu aialaud  oli hommikuks  lille läinud.

Selle paari tunni jooksul kui me magasime oli üks väga hea haldjas sellise imeilusa tuusti toonud. Salaja. Hm. Trend ? Sellised imed teevad hinge ikka nii hellaks. Aitäh.

Ja paar külalist arvasid, et parim kink on tehtud töö. Selleks ajaks kui mina hakkasin jaanipäeva hommikul asjadest aru saama, olid meie talvepuud (see igasuvine õudus ja komistuskivi :D ) kuuri riita saanud. No kas saab veel paremini minna ? Ikka saab, alati saab. Täna tuleb meie õuele minu 1 c kokukas. Sellest kogunemisest tundub ilus traditsioon saavat. 

Eile tegid naabripoisid meie heinamaadelt oma veistele heina. Oi, milline elu keema läks. Kured, kull, reinuvader ja teised. Kõik tulid saaki noolima. Ma ise niitsin ja fotokat ei saa sel ajal ikka kaelas kanda. Saatsin Ülo kulli pildistama aga see sunnik lendas kaugele puu otsa ja nii sai ta pildile vaid aimamisi. Kurgi luges Ülo kokku 22.

kel hea silmanägemine näeb 

kõik 22 ei mahtunud ühele pildile.

Naabripoisid olid terve aasta jorisenud, et heinamaa vaja kultuurseks teha. Lõpuks olin nõus, mis see võilill ikka laiutab. Ilus küll aga...ja poisid tegid nüüd otsetee üle kraavi, et heinamaale ja põllule saada. See on super, sest suured traktorid on mõnegi koha nii mustriliseks teinud, et niitmise ajal on tunne nagu sõidaks raudteel. 

Üks huvitav nähtus on veel Varem pole seda olnud. Kajakad nokivad midagi meie murumaadel. Pidevalt, vaikselt ja käratsemata. Tahaks tegelikult kangesti teada mida ? Aga ega nad näita.

Nojah. Tegelikult on jutt ju aiast :D Et mis vahepeal on minu jaoks ilusat või põnevat või olulist juhtunud.

Perekonniti, liigti ja muul harival ja süstemaatilisel moel võib taimedest heietada talvel Praegu tulevad pildivalikud emotsionaalselt tasandilt. Loonulikult õitsevad kõrged iirised, hostad ja sõnajalad on noorusvärsked, pojengid avanevad üksteise järel. Lõhnad ja värvid ja miljon rohelist varjundit. Liiliad hakkavad tulema. Dauuria ja korookusliilia on esimesed.

´Aristo ` (A) on samuti varajane. Ülejäänud on veel ootel ja annavad rohelise tee martagonidele.

´Gay Lights ` on esimene ja peale kolimist varjupeenrasse hoopis teise näoga. Aga kohe, kohe tulevad ka teised. Täitsa uued . Põnev :)

pärsia kobarhüatsindi Muscari tenuiflorum esimene õitsemine

itaalia aarum Arum italicum, ikka seesama, mille ma enda arust sobivamasse kasvukohta kolisin otsustas vanas kohas jätkata ja õitseda

mõned habenelgid on meil Ülo vagal soovil :D, mustjaspunane pole veel päris hiilgevormis, valge küll Dianthus barbatus

hall nelk D. gratianopolitanus ´Rubin ` on pisut juba väsinud nagu kõik madalad, padjandit tekitavad nelgid aga siiski köidab veel pilku

kevadine minuartsia Minuartia verna on muidu ülitagasihoidlik aga kui õitseb, siis põhjalikult

kerarapuntsel Phyteuma orbiculare lasi juuksed valla

ma ei ole ikka veel aru saanud kas uued turkmeenia laugu Allium cristophii kerad tulevad sama suured kui olid mu vanal

südamete moodustumise trend paistab ka sel aastal kestvat

lääne-päevakübar Rudbeckia orientalis ´Green Wizard ` siis sedakorda

selliselt õitsevat viljakat vürtspõõsast Calycanthus fertilis ei näe mitte igal aastal

elulõngjas tobiväät Aristolochia clematis on hoo sisse saanud

roniv hortensia Hydrangea anomala on sel aastal eriti ilus

Mõni vaade ka. Selline mida võib püsti seistes näha. Muidu valitseb mul aias endiselt pillu pikali ja piilu stiil.

minu suureks kurvastuseks on sel aastal kukekannused nii madalad, et isegi tugesid pole vaja :(

Ogoroodinavärk ja selle areng hoiavad endiselt elevil. Kasvavad ja arenevad mu kasutaimed :D