...see asjatult ei longi. Sulatõsi. Mina eile sättisin ennast kohe hommikult külla ja koju tagasi jõudsin koos 5 uue sibuliku, marineeritud ja värskete kurkidega. emotsionaalselt tükiks ajaks positiivselt laetud.
Nii me seal terrassil istusime. Hommikune ilm veel lubas. Lobisesime tähtsatest ja mittetähtsatest asjadest ja vahepeal ei teinud sedagi. Vaatasime kuidas noorus askeldab. Tirts keetis meile pudrupotis putru. Serveerimine oli peen. Kõigepealt saime igaüks peo peale paar tera gurmeesoola ja siis alles anti pudrukauss kätte. Kui saime söödud, koristati kõik peenelt ja säästlikult ära. Väga hea liivapuder oli :D
Selle aja peale sai Muhedikupapa oma tähtsad toimetused toimetatud ja me läksime tiirule. Vapralt, hoolimata saabunud keskpäevakuumusest. Lugesime üle kalamaimud.
maime pildilt ei näe, ilusaid vesiroose küll
Üks minu külaskäigu eesmärke oli näha Muhediku aretatud päevaliiliaid, neid minu lemmikuid, täisõitsemise ajal. Oi, need on ilusad. Kirkad, selged värvid, turd olek, toredad nimed lisaks. Päikest oli liiga palju, pildistada oli raske aga kaugemalt nägi see kõik välja sedasi. Tegin siiski ka kõigist sortidest portreevõtteid, et nimed ja näod kokku viia ja ära õppida.
Siis maitsesime esimesed ploomid. Ploomipuu alt nägi aed välja sedas.
pean kindlasti oma longus metsvitsa teise kohta kolima, et ikka näha ka oleks
Puhkepaus hortensianurgakeses
sealt avaneb selline imeline vaade
Edasi läksime metsaeda.
selle kaherealise liilia ees ma natuke püherdasin ja bronnisin tulevikuks ühe tärkava lapsukese
ja vaat, mis vilju kannab :)
silitasime printsessipuud
ja ajasime juttu selliste tegelastega :
indiaanipealik Luurav Pea
Nelisarv-Veis
Vastavalt Fantaasiale :D
Väike põige vaatama kuidas talguprojekt nüüd välja näeb
Siis veel hostaarium, ogoroodinavärgid ja viimasena kaktuste kaar. Pargi jätsime siiski järgmiseks koraks. Kuumus hakkas meist jagu saama. Oli aeg majja minna.
Muhedikemma on selline koht, mis mind täielikult neelab ja Muhedikud ise tinistavad mind alati ära. Sestap, nii vara kui ma ka seal ei alusta, koju saan ikka alles tundide pärast. Lõpuks suutsin ennast siiski toolilt rebida, et enne Ülo saabumist koju jõuda. See läks nibin-nabin. Jõudsin rabada ogoroodinalt sellerivarred külma panekuks ja saialilled kuivatamiseks nin tähtsa näo ette manada :D
Aitäh, et olemas olete !
Seal on see miski....aura ma arvan. Mis Su endasse tõmbab ja kui aednikud ära Su ka veel tinistavad, siis lendavad tunnid nagu kiilid vee kohal.
VastaKustutaAitäh! Ka meil oli tore, kui välja arvata see kohutav, äkitselt saabunud põrgukuumus.
VastaKustutaJaaa, kui mees harjund, et tema saabudes on alati särasilmne naine vastas, võib ootamatult tühi kodu masendavalt mõjuda vist küll :D
Mõni taim kohe nõuab, et ta saaks suurelt laiutada. Ma ei kujuta hästi ette, et seda longus metsvitsa oleks üks pisike tutsakas, rääkimata tema uhkelt kaardus õisikuist, on ka ta punased jalad imelised.
Imeline. Oh käiks ka, aga ikka veel ei ole aeg...
VastaKustutaHea on vaadata sellist kivide kasutust, kus kivid ei hakka konkureerima taimedega - loodud on hästi jälgitav (loogiline) maastikupilt. Ma ei olegi varem nii head ülevaatliku pilti sealsest tiigi-äärsest terrassikust näinud.
VastaKustutaVõrratud pildid! Ja lahe lugemine oli jälle. Seda, et päev tore oli, ei maksa mitte rääkidagi. Või noh, ikka maksab, sest mitte ainult Muhedikud ei tinista, vaid ka Rahmeldajad. :)
VastaKustutaSee koht ongi süüdi, et mul aed on :), aga see on tore süü. Enne sinnasattumist ma ei teadnudki, et iluaiandus olemas on :).
VastaKustutaKena lonkimine! ;)
VastaKustutaPS. ... Sest selleks hommik ongi, paramparamparaa! Eriti, kui veel miskit head ja paremat söögipoolist pakutakse, kaasa tuuakse. :D
VastaKustuta