nagu ei raatsigi kohe...

...käest ära anda :D 

Äikseeelne päev, +30, ainuüksi mõtlemine võtab pea märjaks, liigutamisest rääkimata. Õnneks on mul piisav lauavaru ja värvid ja pintslid. Vastasel korral oleks väga suur stress, sest aed, teadagi :)

Eks ma annan ikka ära ja loodan, et saajalegi sobib. Seekord siis sihtotstarbeline lauake Tsiili südamega majja. Aga kätte saab siis kui nimed soravalt oskab üles öelda :P

Vöödilise kilp-krokosisaliku ja suuresilmalise harjas-drakosisaliku tunneterohke kohtumine. Ilmselt tammeplangul (jube raske), puidu pinnas meenutab striktuurilt lõuendit.