Pärnu taimelaat, paanikahood ja muu aiaga seonduv

Oh, kes seda enam teab kuhu see ajaloo kirjapanemine nüüd pooleli jäi. Pole aega uurima ka hakata. Aga ma arvan, et umbes sinna ma jõudsin, et lubasin laadale minna. Pärnusse. Käisin ka .

Kõik algas sellest, et sõber kutsus laudu vaatama ja ära viima, no ja möödaminnes siis laadal ka korraks käima. Muidu oleks Pärnusse taimejahti minek ikka natuke liiga kauge. Aga no need lauad, vot lauad toon ma või Peipsi tagant ära. Kui aus olla, siis viimasel ajal tunnengi ennast juba nagu Kalevipoeg, tihu laudu ikka õlal. Ei tea, kas peaks mõne siili ka ära kodustama ?

Ega me nii lihtsalt laadale pääsenudki. Esiteks me ei tunne Pärnu linna, teiseks keeldus geps sellist kohta nagu Vallikäär tunnistamast. Peale mõningast tulutut tiirutamist saime lõpuks aru, et mingid salajased jõud (liikluskorraldajad kahe silla vahelise jooksu pärast) suunasid meid kogu aeg mujale. Selle tõdemuseni jõudnud, vupsasime üle silla ja esimeses parkimiskõlbulikus kohas tõstsime hädakisa sõprade suunas. Hetkega olime paigutatud teise autosse ja laadaväravasse maha pandud. Ilus väike taimelaat, selline Juurikamõõtu. Täpselt mulle paras. Lubasin olla külm nagu marmor aga marmor purunes esimeses põrkumises põneva taimega. Tegelikult olin ma ikkagi supertubli, isegi Ülo pidi seda tunnistama. Ma ei hakanud kohe ostlema vaid tegin enne laadale tiiru peale ja siis loobusin pooltest silmahakanuist. :D

Ja jalgu puhates oli ilus paate ja laevukesi lugeda 

taimesaak koos Tiilt saadud varandusega oli lõpuks selline

Kui olime laadaga ühele poole saanud, tegime väikse kõne ja supsti laadaväravast sõprade juurde kus närvuks nälginud laadalised kohe oimetuks nuumati :D Ja siis läks eriti põnevaks. Kõigepealt Tii hoolega päästetud ja säästetud lauad ja siis palju muud vahvat. Mulle hirmsasti meeldib see sõbralt sõbrale taaskasutus. Eriti vaimustavad mind lambid ja kuplid, sest praegused poepakkumised ajavad mind vahel lausa nutma. Ja siis sain ma uut inspiratsiooni oma tulevase magamistoe jaoks. Ja siis veel need kuivainekarbid, Need punased, valgete mummudega :D Tii suutis mind veenda, et need on väga vajalikud, sest neid saab PINTSELDADA. Ja järgmisel päeval kodus selgus, et neid oligi vaja, lausa hädavaja. Aga kõiki neid toredusi ei näe keegi enne kui nad on saanud oma uue elu :D

Paraku saab kõik hea otsa ja võtsime suuna kodule. Igatahes olen selle Pärnusse kutse eest väga tänulik. Oli tore ja armas olemine ja veel kõik need lood. Eriti see luupainaja lugu :D

Pühapäeval istutasin kõik toodud taimed. Uskumatu, et nii vähese taimekoguse peale võib kuluda terve päev. See mõtlemine on ikka väga suur töö. Muuhulgas rajasin väikese maasikapeenra. Õigemini leidsin, et maasikas on vägagi sobilik peenraääre taim :D

See tuli nüüd sellest, et ogoroodinakasti ikka maasikas hästi ei sobi ja sellest ka, et Tii mulle maasikataime andis. 

Mul on väga kahju, et ma sellest korralikumat pilti ei teinud. Millise hoole ja armastusega oli see taim pakitud, et pisikesed taimelapsed, mis selle küljes ikka ellu jääks. See oli ikka tõeliselt nummi.

Eile oli paanikapäev. Esimene hoog tuli peale kui ma oma põldube nägin. Nood olid ühtäkki nii hoogsaid vananemismärke näitamas, et minu mõte vähehaaval, iga päev natuke, no sedasi inimlikult sealsamas suri. 

praeguseks on 1 selline kastitäis või isgi rohkem lahendatud ja 1 selline või natuke rohkem vajab veel korjamist. Aga enne tuleb see laadung sügavkülma saada. Pöidlaküüned on juba praegu pahupidi :)

Teine hoog oli veel hullem kui ma avastasin, et kasvukast korjatud kõik need erikujulised ja -värvilised tšillid maitsesid nagu paprika. 

aga ilusad on küll ja kõige naljakam on see, et kui ma täna hakkasin üht närtsinuma olemisega paprikat nosima, osutus see vägagi tšilliks. Hea, et Muhediku õpetus mingit piimatoodet tarbida meelde tuli. Muidu oleks siiani suu lahti. Tegin siis kiriku keset küla. Peenikesed läksid nöörile kuivana ja pontsakad koos tomati, päris paprika ja suvikõrvitsaga sügavkülma. Eks talvel ole siis näha, mis juhtub :D

Täna oli tõsine plaan aedlemisega tegelda. Aga see ilm ! Peale seda kui kolmas vaaditäis kaela kallati enne kui ma evakueeruda jõudsin sai minu mõõt täis ja õueriided otsa. Eks ma siis hakkasingi oma toidutavaari külmikusse toppima. Ka vana pirnipuu viljad.

aga ´Pepi `on söömiseks.

Pildistanud olen palju aga rohkem taimede loendamise mõttes. Okasnumpsikud on ikka ja alati ilusad, mitte ainult noorte kasvude ajal. Seekord tundusid kivila vanemad kuused ja nulud kuidagi eriti armsad :)

serbia kuusk Picea omorika ´Treblish `

torkav kuusk Picea pungens ´Blue Trinket `

mäginulud Abies lasiocarpa ´Green Globe `

ja ´Arizona Compact `

aga tegelikult ma uurisin oma delospermalat elik mauklehtlat :D 

need on tublid külvajad kui vaid seeme valmis jõuab saada ja elavad täiesti iseseisvat elu. Peamine on rohimisel mitte hoogu sattuda.

purpur-maukleht Delosperma cooperi laseb juba teist või kolmandat õitsemise ringi, sellega on muretu, kindlasti külvas

tihe maukleht Delosperma congestum ´Album ` on ka teise ringi õie teinud aga liik ise passib juba kolmas aasta õiteta :(

Delosperma x cultorum ´Kelardis ` (sün: ´Bradenia Salmon ` aga alles hakkas õitsema. Siin jääb nüüd vaid loota, et taimed talve kuidagi üle elavad aga kui on väga pikk sügis, siis mine sa tea, ehk jõuavad ka külvata.

arkansase maruhein Vernonia arkansana on sel aastal veel kõrgem kui eelmisel. Läinud sügisel  külvasin ka aga siiani pole ei kippu ega kõppu :(

peale ümberistutamist 4 aastat passinud hõlmikpuu Ginkgo biloba otsustas sel hooajal kasvama hakata :)

villane lodjapuu Viburnum lantana on taas viljaderohke :)

harilik humalapuu ( s: kolmiklehine humalapuu) Ptelea trifoliata sai vilja :D

võrgutamine võtab aina pöörasemaid tuure :D

Õitsema asutavad või juba õitsevad sügislilled, krüsanteemid on võrratud, õiterohked ja võimsad. Aga südames ootan juba sügisvärve. 

sõnu polegi vaja :D