pikad kastesed hommikud lubavad

lootes õnnele uskumatule eluloole

teadmata et saagina ollakse hõrgud

sinisilmselt teel  suurema vee poole

ent suures vees suuremad võrgud

aga minemata noorus poleks noorus

hing see otsiv seiklust kui ei vajaks

alles palju hiljem tundub voorus

elu turvalises kindlustatud majas

on ka neid kes iial ei jää paikseks

need on valitud ning neid on vähe

alles siis kui süda jäänud vaikseks

paigalolek lõpuks mahub pähe

nende hallata on terve ilma imed

nemad teavad lugusid ning laule

nendest jäävad elulood ja nimed

kuigi ise nad on juba väga kaugel