kolmapäev, 21. oktoober 2015

üks hallajutt sügisesse ja ei kriipsugi enam

Esmaspäeva öösel vastu teisipäeva oli meie selle oktoobri kõige krõbedam öökülm. Õhus -2,3 C ja maapinnal -3 C. See hall jõudis ka põõsasteni ja madalamate puude latvadesse. Midagi erilist sellest ei sündinud. Kõige suurem saavutus oli mõnede õuna- ja pirnipuu lehteda langemine. Krüsanteemid jätkavad häirimatult, rääkimata hilistest astritest. Ja täitsa võimalik, et need kõige hilisemadki jõuavad veel õitsema minna.
Kahjuks ei olnud sel hommikul päikest, mis pärleid ja sära teeks. Seega pildid matilt suhkrused :D






































































































ei tea, kas Taaral külm ka on ?














aga mõnes kohas on soojem. Muhedik ristis selle Lembelinnukeste pesaks aga meie ebaromantiline ja kokkuhoidlik kõnepruuk teeb sellest kiirelt linnumaja ma kardan :) Üks ütlemata mõnus istumiskoht sai sellest küll. Ja kuigi ma eriti pole kunagi plastmööblit tunnistanud, siis see punane ! Vot see punane võlus mind sedavõrd ära, et sõbrad osa enda jaost vabatahtlikult ära andsid, valget veel lisakski. Ju mu silmad ikka sedavõrd põlesid, et nad tulekahju hirmus kiire annetuse tegid. :D




Ja sellest kohast paistab kätte ka meie esimene rodopeenar männiukus seeriast x arv rodopeenraid :D Ülo sai oma soovitud peenraserva punutud just eelmisel õhtul. Ärgem kommenteerigem, sest kui inimene midagi tahab sis peab ta seda ju vahelduseks saama.
siis kui tegema sai hakatud oli veel suur suvi





























Kõige tähtsam uudis on tegelikult see, et meie õues on üks ime sündimas :D Aga esialgu on see veel saladus. Igatahes saab see olema vääriline tähis minu kümnendale iluaiandushooajale :D

10 kommentaari:

  1. Teie külm oli kangem kui meie oma.
    Tore kui mõnikord silmad põlevad ja veel toredam kui sõbrad selle ära tabavad. Ärge seda ilusat kohta päris majaks muutke, olgu siis lühendatult vähemalt pesa :) Ilus ju öelda, et poeme pessa :D
    See punutis oli täitsa ilus, esialgu kuni taimed kasvavad, on ta jah, nagu omaette, aga pärast sulandub kõik kenasti kokku. Igastahes on ta selles kohas palju parem kui olnuks kivi.
    Saladust tuleb tõesti hoida, kohe kõvasti.

    VastaKustuta
  2. Matilt suhkrust on ikka ilus vaadata, kuniks veel lehti jagub ! Mul on sel sügisel tulnud pimedas startida ja nii jääb mõndagi jäädvustamata, sul on rohkem vedanud !

    VastaKustuta
  3. Ohhh, need tuhksuhkrujahu pildid on megailusad! üks mu lemmikasju looduses (loodusnähtusi?!) on härmatis!

    VastaKustuta
  4. Ohhh, need tuhksuhkrujahu pildid on megailusad! üks mu lemmikasju looduses (loodusnähtusi?!) on härmatis!

    VastaKustuta
  5. Härmatis on omaette vaatepilt. Toob taimede sruktuuri toredalt esile ja raamib iga detaili. Ilus.:)

    VastaKustuta
  6. Härmatis on ilus, mul paraku jäid need meie härmatisehommikud puha jäädvustamata, kui ei lonka, siis ei lonka. Nüüd on hommikuti enam-vähem plussis olnud, aga küll neid tuleb veel.
    Plastiku suhtes aias jään ma kahjuks eriarvamusele, aga koht on mõnus. Peaasi, et pererahvale endale meeldib.

    VastaKustuta
  7. Ma ei tea, mistüüpi kommentaari selle peenraserva kohta oodati, kuid minu meelest väga kena, mitte mingi kuidagiviisi hädaabi lahendus. Võib ju küll olla, et teostusaeg mõnevõrra oodatust pikemaks osutus, kuid sellest meie ei tea midagi. Mina ka üldiselt plastiku pooldaja ei ole, kuid mõni erand on täiesti aktsepteeritav - milline ilus sügavpunase ja rohelise kooskõla! Lähemalt uurides selgus aga, et kõik pole mitte kuusk mis pesa varjab. Kes see mittekuusk on? Kas ehk robiinia?

    VastaKustuta
    Vastused
    1. robiinia jah aga peenraservaga on sedasi, et ega see inetu tõesti pole, küsimärk tuleb kohta hooldus ja kesse :)

      Kustuta
  8. Ilus, suvel tuleb vaatama tulla

    VastaKustuta