Märg on. Eile kallas jälle toobritega vett alla, keegi seal üleval taevakorrusel. Ainuke koht kus hädapärast rohida sai, oli kivila. Aga ma istutasin. Istutasin ära oma rändurnelgid, mis ma lõpuks laupäeval kokukal kätte sain :D Siinkohal tänud kõigile asjaosalistele. Enelile hankimise ja Tii juurde transportimise eest, Tiile nende poputamise ja edasisele teekonnale saatmise eest ja Helvele nende lõpliku kohaletoimetamise eest. Selline omapärane see aalujate logistika juba kord on. Aga minu nelgiala sai kohe tihedam. Eelmisel aastal ostetud täidisõielised edvikud andsid kõik kahjuks saba. Selleaastased on ilmselt elujõulisemad. Oh, kasvage ja paljunege :D
9 erinevat sai siis neid
Maa said ka kokukalt toodud mägisibulikud, nii nimega kui nimeta,
Ja istutatud sain ka Futu lahke anni Bigelowia nuttallii . Põnev !
Ja homme isutan kõik varjutaimed ära. Kui muidugi vett kraevahesse ei kallata.
Praegu on liiliate aeg.
Praegu õitseb neid kõige rohkem. Osad on juba lõpetanud ja osad tilguvad veel tükk aega. Liiliaplatsi tahan ümber teha. Selline monokultuurne värk mulle ikka kuidagi ei sobi. Kõik peavad kusagilt piiluma ja olema pööraselt segi aetud. Siis olen mina rahul. Kahjuks rikub vihm õied kiirelt, valgeõielised on määrdunud.
eelmisel aastal Pärnu lillelaadalt osteud LA ´Eyeliner `
Aga liiliatst pikemalt edaspidi ja eraldi.
Tati ups tariõis moodustab vilju :D
Staphylea pinnata
Ja muide, rohimine on juba ammu moest maas. Ei ole in, on out :D Las ohakas ja vesihein elada. Kaugelt on nii ilus vaadata kuidas lillekaid katab ilus ühtlane roheline vaip ja selle seest kõrguvad kollektsiooniaia parasjagu õitsevad imed ja iludused. Mulle meeldib. Mulle meeldib ( ja ma kaldun arvama, et mitte ainult mulle vaid ka teistele kollekstsionääridele) omada, kogeda, katsetada paljude erinevate ja toredate taimedega. Nii roht- kui puittaimedega. Ma ei taha viljapuuaeda koos marjapõõsastega ontlikult reas. Mul pole nendega midagi peale hakata. Ma ei taha korralikku sirgete ridaedega köögiviljaaeda. Mulle meeldib enda oma palju rohkem. Ja ma saan täitsa vihaseks kui antakse hinnanguid endaoma ninaotsast lähtudes. Igal aedlejal on vabadus teha nii nagu ta tahab ja nii nagu talle meeldib ja tulemus kukub välja just selline nagu see kukub. Igal aedlejal või ka mitteaedlejal on õigus omada lemmikstiili või stiilitust ja seda ka öelda, aga palun ilma põlastavate hinnanguteta teiste meeldimiste ja valikute üle. Vot, ära sain endast öelda :D
Ja sest rohelisest vaibast kerkib mida iganes. Juba on floksid ja päevaliiliad. Hortensiad õitsevad. Lavendlid, hostaõite meri, erinevad sõnajalaõied, härjasilmad, kellukad ja mis kõik veel. Ja rohelise vaiba sees on tigudel kena elu ning seeläbi siilikestel kõht täis. Meil on jukaks siili, suur ja väike :)
südame-emajuur Gentiana cruciata alustab
suureõisikuline jumikas (minu alatine lemmik) Centaurea macrocephala on tippvormis
harilikku alteed Althaea officinalis olen ka alati hinnanud
Õrnad õied
Lychnis coronaria ´Alba `
ja ´Angel Blush `
tore mugul-tuliürt Phlomis tuberosa. Loodan, et sel aastal ka süüria tuliürt õiteni jõuab.
valgeid õisi pole kunagi liiga palju :) virgiinia tonditupik Physostegia virginiana
Oo ja lõpuks ometi, peale mitut aastat ponnistamist ja ootamist tuli üks kalla ka ära :D
juhtub ka müstilisi asju. Muhediku ärakadunud sinine sabadik leiti üles minu kivilast :D
armsad aalujad, see on see leedripõõsas, mille lapsi ma jagasin :D
Ühesõnaga aias on praegu kaos ja stiihhia ja küllus ja suvi :D
Ja nüüd peaks muutma pealkirja - eile ja...sest aeg on vahepeal homsesse kandunud.
Järgmine jutt tuleb ühest erilisest elamusest :D
Armas kivila. Küll sul on põnev seal toimetada ja vaadelda. Ja sabadikud on ka ikka toredad. Kallaõis on imeline.
VastaKustutavahva lugemine! :) ma imetlen ikka neid sabadikke teiste aias...et nad nii kenasti püsti seisavad...mul ikka liiga hea muld, et kipuvad pikali pilduma ja kõveraks kasvama! Ja see leedripõõsas on vapustav!
VastaKustutaMul on ka rohimine sel aastal täiesti moest väljas, sest üks kahest, kas ma olen tööl või sajab vihma. Aga ma olen selles mõttes täiesti roosa ja rahulik,, et ega kollektsioonaias ei saa enamik inimesi nagunii aru, kas need tuustid ja kapsad peavadki seal olema või saad sa ainult ise aru, et tegelikult vist ei peaks :D
VastaKustutaSelline ilm meil praegu ... midagi pole parata, umbrohi kasvab kiiremini, kui ise arugi saad
VastaKustutaMuidugi on igas aias ilus! See on meie elukeskkond ja nii see toimibki, ei pea kellelegi midagi tõestama. Nautige oma kaunist aega ja aeda!
VastaKustutaOh, küll Sa oled tore, aga arumaisaa, kes või mis Su nii turri ajas :D Otse loomulikult teeme endale nii kui tahame, mõtleme ja tunneme ja see kuidas, polegi üldsegi teiste asi.
VastaKustutaJa mde, ritta istutatud puud-põõsad ei saa ühtlaselt valgust, seepärast tuleb selline istutus kõne alla vaid siis, kui reavahesid haritakse ja vilju koristatakse masinatega. Koduaias pole see kuidagi põhjendatud.
Ohakad on kenad aktsenttaimed, aga nad paganad hakkavad varsti endast nõrgemaid lämmatama. Ega osjal ka viga pole, ilus hõljuv roheline udu püsikute vahel. No mis sa teed ära kui ilm hukas on ja aeda mingitkiviisi korrastada ei saa.
Su leeder on tõesti võrratu. Ja see on ka tore, et kivila sedasi täituma on hakanud. Aga loodan ma südamest, et mu lendsabadik Veronica spicata `Ulster Dwarf Blue` mingi jupikese endast koju tagasi toimetab :)
Kindlasti toimetab :D
KustutaJaa - seda äraütlemist ütlesid Sa ikka täiesti õigesti. Ma olen ennast kõrvalt jälginud ja tegelikult on nii, et iga aed on omamoodi ilus, eriti, kui ta on peremehe enda (juhatusel) tehtud, sest siis mõjub ta kuidagi terviklikult (vaatamata umbrohtudele ja muudele "lohakustele"). Aga oma on alati see kõige ilusam tegelikult ;)
VastaKustutaUhkelt õites leedripuu küll, ma sain ka ühe tite, aitäh!
Umbrohuga mul väga hull seis vast polegi, aga heinaga küll. Ikka kas tööl või sajab ja oma niiduk ka lõhki ju. Oeh. Ahnoh, vahepeal tulebki seemnekülviga muruparandust teha, eksju. ;)