ehh, kevad - rõõm ja mure

Nojah, hakkab jälle peale. Hostapaanika on täies hoos, ma ei leia minide ja osade uute elumärke, osade vanade ka. Väga vanad ja kobedad on küll juba näha. Seda paanikat on varemgi esinenud kui meenutada aga sel aastal on see kuidagi suurem. Issand, issand, mis siis saab kui ei olegi osasid elus :(

Neli lumeroosi on ka otsa saanud kuigi ma ei taha seda endale veel hästi tunnistada. Seevastu on elus kõik epimeediumitibud. Ikka on veel kadunud neli kolmiklille. Kiviktaimlas on ka päris mitu kaotust. Aga valgeõieline kirju liilia ja sort ´Russian Red `on elus ja kasvamas kuigi ma neisse hästi ei uskunud.

valgeõieline alles ilmus mõni päev tagasi, taustal sõnajalatited :D (kes oleks arvata võinud, et ka sõnajalg võib olla natuke nagu umbrohi või nii)

´Russian Red ` mühistab kasvada

Viimasel ajal on kribude teema olnud üleval nii ja naapidi. Minu kõige kribum uustulnuk on 

kaljunartsiss Narcissus rupicola ja see kavatseb isegi õitseda

Alustasin korraliku rohimisega, koristamine on koristatud. Mõnus on rohida kui selleks antakse aega ja samas saab ka korraldada ja tõsta ja...aga tõsta hästi ei julge, sest vett ei anta. Põud täiega aga kastma ka ei hakka, siis läheb asi päris käest ära. Peab vihmatrumme põristama ja tõenäosus vihmasele maile või juunile või kogu suvele suureneb iga päevaga, sest ma pole näinud, et loodus oma tagasi ei teeks. Nojah.

Paljud sildid on ära kõndinud ja neid mis alles ei julge eriti liigutadagi. täna ühte ikka liigutasin, et mis seal maa seest tulema peaks. Mingid imeudupeened ninad nagu ka olid. Enemion biternatum seisis sildil. Kahelikolmetine iililill ! Esiteks polnud mul aimugi, et selline tegelane on mul peenras (eks sügisel sai pandud) ja teiseks olen ma selle kindlasti nime pärast soetanud. :D No ilmselt ikka ka välimuse pärast aga nimi võis olla tähtsam tegur.

Vahepeal ükspäev juhtus kasega see:

Ja iga päev hoian silma peal ´Dodongil `, et kuidas lahtivoltimine edeneb. Ometi kord on see vaene pihlakas jäänud kitsedest närimata

Kevad rühib suure hooga suve poole ja õitsejaid muudkui tuleb ja tuleb, salvestamisega läheb juba kiireks. Salvestama peab, muidu ei tea sügisel mis oli ja mis mitte. Kohe mitu tiiru peab fotokaga tegema, et kõike ikka pildile saada. Mõni ei taha kuidagi jääda, Juba kolm päeva püüan ussuuri püvilille aga see on nii peen tegelane, et lihtsalt hajub pildile ära. Homme uuesti, varsti on juba hilja.

karni skopoolia Scopolia carniolica

kanakoole Ranunculus ficaria ´Colarette ` alustab

´Alba Plena `ka, koos naadiga :D, ülejäänud sordid veel passivad. Tegelikult on ju liik ka ilus aga püsiks see ometi paigal :D

Esimene karukellahelin ka täna hommikul

Erilise põnevusega ootan pärsia karukella Pulsatilla albana esimest õit

eelmisel aastal saadud kitsekakar Doronicum ´Leonhard`s Compact ` on ka õitsemist alustanud

tundub paljutõotav, selline turd

Vahel mõtlen, et milleks peaks olema nii ilusal lillel nagu tulp veel ka kirjud lehed aga kevadel, kui õisi veel pole on ju päris kena vaadata.

Fosteri tulp T. fosteriana ´Easter Moon `mis tegelikult vist ikka pole päris see.

Vesiroosi lehed tiigis on juba päris kenad ja suur parthein Glyceria maxima ´Variegata ` on veel oma punases kevadises olekus

Eile rohisin kibuvitsaariumis (või võiks olla hoopis metsrosaarium) ja imestasin, mis ilus põõsas. Esimese hooga ei näinud okkaid ka. Tekkiski küsimus, et mis siis see veel on. Ilus, minust kõrgem. Lähemalt uurides olid ikka ka okkad ja eks see kibuvits  ole, loogilinene kui kibuvitsade kasvukohas elab :D

selline väheokkaline ja need vähesedki väikesed. aga sel põõsal on lugu ka. Kunagi oli isal soov basseini päitsisse saada kasvama pinnakatteroose. See isend ei allunud tema soovidele ja isa tõi selle minu juurde asumisele. Ega ta ka siin pinda katma ei hakanud. Hakkas hoopis kõrgeid kibuvitsaoksi kasvatama. Peenrast kolis seega kibuvitsanurka ja nüüd on täitsa õiges kohas, õige kõrgusega ja graatsiline teiste seas.

Ja nii see aiaelu veereb. Mõnus on ju tegelikult :D