kolmapäev, 4. märts 2015

kümmekannad

Õigupoolest oleks nüüd vaja kedagi, kes pidurit tõmbaks ja ütleks, et aitab küll Kahel klaveril on virnas umbes tihu värvitud laudu. Esialgne plaan oli ju toas vedelevat lauavaru vähendada. Aga neid ilusaid 10 nurki ei saanud ju kuidagi pintseldamata jätta. Tulemust ma ise igaks juhuks enam ei kommenteeri aga.... Nojah.
Üks tuli lastekas. Sellest võiks lausa loo kirjutada. Peaks tuttava lastekirjanikuga suvel idee kolme nuikapsa vastu näiteks vahetama :D :D :D
Süvalaane kevad :)

...karu pikast talveunest
käppa juba imes
ärgates nägi riismeid lumest
talvel kiire minek
mättal nägi punast pohla
suurest mõnust ohkas
kõlas uljas karuhüüd
talvel näitas keskmist küünt...





Üheksas laine














see inglilaadne olend oli nii selgelt olemas, et endal polnud midagi mõelda vaja













Üks neljast pildist pidi kokkuleppe järgi minema lahektele Muhedikele väärt materjali eest. 

valik langes iirisele vikerkaarel ja mul on siiralt hea meel, et nad ikkagi midagi meeldivat leidsid. Ja muideks, see on minu elu esimene iiris pintseldada, joonistada. Selles mõttes olen ise ka rahul, et on nagu äratuntav küll :)









Täna tuli õues kevad põue. Peaaegu oleksin rohima hakanud. Ei ole ma ikka immuunseks muutunud ei kevade ega aia vastu. Sibulike ninad paistavad ja oi kui mitu uut sai eelmine hooaeg neid mulda pistetud. Siiani puudunud märtsikellukesed paistsid nagu ninade mets. Jess :D Pean ennast nüüd veidi taltsutama hakkama selle pintseldamise osas. Kaks ilusat kuusetükki on veel hingel ja siis paar individuaalset asja ja siis tulevad muidugi esikukapi uksed. OO, see on juba midgi suurt ja põnevat.

26 kommentaari:

  1. Minu lemmik on 9s laine ja ära aja seda pintsel-nurka-juttu, aina paremaks läheb ju. Ja ma kujutan õige hästi ette, kui joovastav sedasorti loomine on!

    VastaKustuta
  2. Nad on kõik väga ilusad, üks parem kui teine. Valiku tegemine oli üliraske. Nii kummaline kui see pole, määravaks said taustatoonid ja iiris tundub eriliselt reljeefne. Aitäh suure töö eest.
    Kui ma oleksin nad ise teinud, oleksin kõik endale jätnud :).
    (Y)

    VastaKustuta
  3. Minu lemmik on ka iiris,muidugi teada miks!!!

    VastaKustuta
  4. minu lemmik on ingel :)

    a selle esimese peale kõlas mu peas "kirbud, kirbud, hundionu" :P

    VastaKustuta
  5. minu lemmik on ingel :)

    a selle esimese peale kõlas mu peas "kirbud, kirbud, hundionu" :P

    VastaKustuta
  6. Kôik on väga ilusad, iiris, ôigemini veel selle taust on eriti!

    VastaKustuta
  7. See on juba täitsa paras kogus näituse korraldamise jaoks. Kus asub lähim galerii?:)

    VastaKustuta
  8. >No minul olnuks ka valikut raske teha, aga iirise töös oli minul selline äratundmine. Sa oled vägev! Minu meelest võiksid sa nendega tõesti endale lisaraha teenida.

    VastaKustuta
  9. Ohissandjumalkuiilusad!
    Tead, ma ostaks selle rahvusromantilise Kalevipoja hää meelega omale.

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Mul oli plaanis Kalevipoeg kuidagi ära kaotada aga kui Sa nüüd tõesti seda tahad, siis ma ei kaota :)

      Kustuta
    2. Ära kaota Kalevipoega ära. Ma tõesti tahan.

      Kustuta
  10. Issand, ma kohe üllatusin, kui nägin kolmanda pildi pealkirja, et ingel... Mu esimene mõte oli hoopis, et pilt kujutab kisendavat polaarahvi :) Aga meeldib see pilt kangesti, olgu ingli või ahviga!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Polaarahv on kindlasti sama udunummi kui mistahes inglilaadne olend :D :D :D

      Kustuta
  11. Näitus, jah. Kuskandis Sa elad? Ma tean väga head täitsa tasuta näitusepinda, kus kõik see suure tänuga vastu võetakse. Mina peaksin oma näituse siit nädala-paari jooksul maha korjama, aga järjekorras pole minuteada midagi ootamas, vabalt võiks see ilus maagiline värviline lauariit siin mõnda aega seinu ehtida. Pealegi on vaatajaskond intelligentne, jutt käib nimelt kohalikust raamatukogust. See on suurepärane koht, alati sõbralik ja vastutulelik, olen siin teinud hulga näitusi üksi ja ka sõpradega kahasse. Võin olla soovitajaks ja abiks riputamisel!

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Arvad sa tõesti, et neid vääriks üles riputada ? Eks inimene on edev, väike ahvatlus tekib tõesti. Ega ma kaugel ela, 25 km Tartust Räpina poole. Ma seedin mõtet :)

      Kustuta
  12. Jaa, näitus oleks väga vahva! Ja kindlasti su tööd vääriksid näitamist ka mujal kui blogis! Eriti veel, et kui sa pelgad, siis raamatukogu on ju piisavalt neutraalne pind, sa ei trügi ju kuhugi udupeenesse galeriisse.

    VastaKustuta
  13. No mina pakun kõigepealt oma koduraamatukogu :) See asub Elvas. Aga kindlasti on ka teised (eriti maa-)raamatukogud nõus neid rõõmsaid värvilisi taieseid eksponeerima. Olen kunagi niimoodi oma näituse ringile lasknud Tartumaa raamatukogudesse, neljas erinevas vist olid.

    Kuna ma räägin esialgu konkreetsest kohast, siis jah, praegu oleks juba näitus koos - see ei ole väga suur koht, põhilised riputuskohad on riiulite otstel ja üks sein on ka. Mul on siin hetkel 11 maali väljas, enamus on 50x50 cm, aga osad on ka väiksemad.

    VastaKustuta
  14. Ma olen jah hirmus ara verega sellise koha pealt aga Elva on mu sünnilinn, see mõte on kuidagi ahvatlev :) aga hirmutab ka. Appi, ma kohe ei teagi

    VastaKustuta
    Vastused
    1. Aga ma toetan! Eelkõige muidugi moraalselt! Mul on siin raamatukogus 12 näitust olnud, üle poole nendest täitsa üksi. Siin on väga sõbralik ja lahke rahvas :) (Ma olen muuseas ka Elvas sündinud)

      Kustuta
    2. olen mina alles frukt ! selle asemel, et lahke pakkumine rõõmu ja tänuga vastu võtta, hakkan vingerdama :(

      Kustuta
    3. Ei ole hullu, seda tunnet ma ka mõistan, kunagi on mul ka esimene näitus olnud, mäletan täpselt, mis tunne oli ruumi kinni panna ja töid üles riputada - väga kõhe oli. Tol ajal oli mul enesekindlust väga-väga vähe.
      Ega kõike, mis elu ette veeretab, ei pea kohe omaks võtma, inimesed võivad siin kommentaarides välja hüüda midagi iganes, aga need on ikkagi Sinu pildid ja ses mõttes oled ju Sina otsustaja.
      Aga jah, need pildid on näitust väärt küll.

      Kustuta
    4. Kui kõik ütlevad, et näitus, siis olgu näitus. Ma ju mingi aeg tagasi otsustasin mitte enam midagi karta, et niipalju vana inimene juba küll :) Aga mul pole õrna aimugi kuidas need asjad käivad, et mis ma pean tegema jne. Kui viitsid, siis kirjuta mulle eve.labi@gmail.com, et kuidas ja mis :) Kusjuures Sinu kui kunstniku arvamus on väga määrava tähtsusega ja teeb tõsiselt heameelt. Kiitus on kingitus ja tõstab kõrvust :D

      Kustuta
  15. Muidugi näitusele! Ja selline väikelinna raamatukogu on just paras julguse ammutamise koht. Neist viimastest on ka minu lemmik iirisega.

    VastaKustuta
  16. Näitusele loomulikult, eriti 3 esimest. Aina paremaks lähevad.See iiris aga kaunil triibustikul - minule tundub see millegipärast kuidagi lapik ja verevaene (rohkem kontuuri? varjusid?).Või äkki võinuks iirise ilmumine tekitada mingeidki reaktsioone triibustikus, mis praegu ei suhtestu lillekesega kuidagi. Näedsa, ega kõigile korraga meele järgi ei ole võimalik olla :)

    VastaKustuta
  17. Mulle iiris ka väga meeldib, nagu need meelespead ja nartsissidki, mis juba uude koju ära läinud. Lilli maalid sa väga ilusasti. Ja kui mõelda...varsti hakkab neid puhkema igasugustes värvides ja vormides, mitte et ma oleksin tahtnud, et sul nüüd kuidagi "kinni kiiluks" või midagi.:)
    Lihtsalt mulle meenus 25 aastat tagasi üks periood kus ma nõelamaaliga tegelesin. Tegin ise kavandeid, sest see stiliseeritud wärk mulle ei istunud. Kaunima pildi sain riide peale võilillest, kannikestest ja metsmaasikatest. Kastepiisad ja putukad käisid ka asja juurde. Ja mingil hetkel oli tunne, et tahaks kõike teha ja kohe. See oli metsik hasart.:) Aga näitusele kindlasti.

    VastaKustuta