neljapäev, 4. juuni 2015

kui vares lendab tagurpidi...

...siis on kas väga tugev tuul või lausa torm. Sel nädalal on seda kaks korda olnud. Esimesel tugevtuule päeval leidsin ennast (oh üllatust ) taas muru niitmast. Hea oli niita, sai hammas madlalmalt ja tulemus jäi ka juba ühtlane. Võilill on lõpetanud. Nüüd püsib paar päeva kauem. 
Lootus laupäeval mõnedele sõberitele korras aeda presenteerida on paraku kustunud, Ei jaksa nii kiiresti ja nii palju. Igasugused segavad asjaolud on ka. Näiteks mõtlesin, et torman varjupeenra fokiniga läbi aga siis leidsin sinilollikese tited. No ja jälle käpuli maas ja peadpidi põõsas. Sellises kohas ei julge hingatagi, vaevu riskin kahe näpuga rohida, mis kõplamisest me siin räägime. Eks neil tuleb siis asi koos juba eelmisel aastal hullult vohama hakanud ohakas, vesiheina, võilille ja muu toredusega ära seedida. Tegelikult peaks hooaja esimesel poolel kasutama silte. Selliseid kus kirjas ära vaata, tapab. Pealuu ja säärekontidega või välgunoolega. :D Eks selleks ajaks kui me põhja ringreisile läheme on aed vinks-vonks ja kui tagasi tuleme jälle koduselt karvane ja päästmisootel. 
Tasapisi ikka istutan ka. Sõnajalad on paigas. Hostadest on jäänud 5 suurt kuni väga suurt. Aga nende kohti ma tean ja siis läheb siva. Viimastele põõsastele on ka kohad leitud. Täna vast saavad paika.
Kivilasse on taimi vaja. Seal on hullult vaba ruumi. Loodan natuke Kristiine peale.
Hookeri kuutõverohi Polygonatum hookerii eelmisel aastal õite koha pealt passis. Kartsin, et on sootuks kadunud (igaastane pull). Õnneks alles ja isegi paar õit. Aga miks see kivisse on läinud, ei tea :) Ka normaalmõõdulised aga udupeened uued kuutõverohud on kõik kenasti alles.









selline nummikene õitseb. Ilmselt mingi nõmmkann













Kivirikel läheb ka hästi. Kõik, mis peavad õitsema seda ka teevad. Aga lehe poolest on see mu praegune lemmik
kobarkivirik Saxifraga paniculata ´Cockcomb `











purpur-maukleht Delosperma cooperi suudab vist ainsana sel aastal õitseda













tume kimpkellukas Edraianthus serphyllifolius














Varju- ja poolvarjupeenardes. Ikka natuke sõnajalapilte ka :D
roodjalg Blechnum penna-marina. Loodan sellest tõhusat pinnakatjat.













igati korrapärane ja ontlik punaroodne naistesõnajalg Athyrium vidalii 













udunummi karvik-astelsõnajalg Polystichum setiferum Plumosum Densum













minu esimene õitsev kuldking, SS kingitus
laiguline kuldking  Cypripedium guttatum













mets-piiphein Luzula sylvatica














ripptarn Carex pendula ´Moonraker `














hosta ´Prayng Hands `














Rododest ootasin suuremat õitsemist. 
´Helsinki University ` ilutseb vaid 1 õiekogumiga













´Ingrid Mehlquist ` õitseb tänavu esmakodselt














´Haaga ` õitseb ainsana enam-vähem





























leidsin hariliku kenarbiku Enkianthus campanulatus














ja sulgja tariõie Stafylea pinnata ka














kolmiklill Trillium vaseyi on väga punane ja väga ilus :D













Järjest lisandub õitsvaid lauke.
lilladest ilusaima õievärviga  hollandi lauk Allium hollandica ´Purple Surprise `













pärsia mesilauk Nestaroscordum tripedale pidas eelmisel aastal pausi, sel aastal on üks õisikuvars enam












Seda ja teist ka muudest peenardest
lõokannus Corydalis ´Craigthon Blue` üllatab igal kevadel taas oma eresiniste õitega. Ah, et ikka nii sinine kohe oli :D












üks linnupiim, mis ei ole sarik-linnupiim ja koos ühe Muscariga tuli mu aeda ???













peale rootsi pojengi puhkes õide banaadi pojeng Paeonia banatica














sel aastal jälle õitseb, pole mina temast aru saanud, et kas 2-he aastane, monokarpne või muidu hellik meie oludes aga õnneks külvab korralikult ja vähemalt üle aasta näeb ka õit.
kaheõieline kinglill Calceolaria biflora











aga ogoroodinal juhtus see, et katteloorist tunnel pudenes ära. Olen selle nähtusega 3-4 aastat tagasi koku puutunud, et kaks nädalat välisõhku muudab katteloori pudisevaks paberilaadseks olluseks. Nüüd peab edasi mõtlema, et mis või kuidas. Aga esimesena istutatud käharkapsad loovad igatahes juba pead.








Loomulikult on praegu madalate aediiriste ja veel mõnede iiriste aeg. Madalad väärivad omaette postitust kui kõik on õied avanud aga esimene õitseja neist võitis täiega mu südame. Sellega on veel omaette lugu ka aga see ka siis järgmine kord
´Velvet Capers `














Hoogi iiris I. hoogiana f. purpurea on pisut kummalise ja lummava värviga













rüü-aediiris Iris Arilbred rühm ´Vera Louise ` õitseb sel aastal rikkalikult













8 kommentaari:

  1. Tormas, aga seekord oli see pigem ülitugev tuul, mis meil peale suure lehesaju muud hullu ei teinud. Põhjamaalastele tuleb kaasa tunda. Su pisikesed on armsad, aga see ilushuvitav laiguline kuldking meenutab mulle vasikat :D, mis siis, et mul nendega mingit pistmist pole olnud.
    Aia korra üle ma ei muretse enam mitu aastat, on täpselt nii nagu on, lihtsalt ei suuda järge pidada.

    VastaKustuta
  2. Oh kui palju ilusat. see nõmmkann on jah nii armas. Ja millised iirisevärvid! ja kolmiklille värv on võrratu. No jääkski ahhetama. :)

    VastaKustuta
  3. See viimane iiris on nagu muinasjutt!

    VastaKustuta
  4. Banaadi pojengist pole varem kuulnudki - aina raskemaks läheb nende looduslike pojengide tuvastamine.

    VastaKustuta
  5. Meil ka tormas eile ja ka täna on tuuline.Rodod on ilusad ja see kuldking-oo kui ilus,lausa väga ilus.Ei julge teda pikemalt vaadata,mul komme et hakkab kergesti külge.

    VastaKustuta
  6. Nii vahva täpiline kuldking!
    Mina ei jõua enam üldse midagi. Suure surmaga ajasin täna end peale 4-tunnist und ja kassi äratust üles ja läksin potistasin viimased iirised ära, tomatid istutasin originaalpottidesse ja lõpuks kaevasin maha oma maxima-roni?-roosi. Niitis viimasel korral üldse abikaasa ja tema tegi õitesäästuniitmist, st margaretavälju laiub niitmata mitmel pool, olevat nii ilusad ju :D Tegelikult on küll, aga...

    VastaKustuta
  7. Ma omakeskis vahel mõtisklen, et kindlasti ei tohiks enamat, kui jõuan. Et kui on vaid nädalavahetused, siis peabki aeda olema kahe päeva jagu nädalas. Aga ma mõistan-mõistan-mõistan, kuidas soovid aina paisuvad ja taimede hulk ja peenrapind koos nendega. Ja lõpuks ongi üle jõu. On mulgi. Aga ma kogu aeg mõtlen, ma veel jõuan, ma veel jõuan...

    VastaKustuta
  8. Mina tundsin küll täna, et enam ei jõua. Tahaks mingit aega lihtsalt endale.

    VastaKustuta