teisipäev, 7. juuli 2015

tunnen ennast erilise ja väljavalituna...

...sest mul on palju imelisi sõpru. Tänaseks planeeritud puuskulptuuri tegemine kujunes tõeliseks sünnipäevaks :D Sünnipäevalapseks minu iluaedlemine. 10 aastat teadlikku lillepeenrategu. See on lühike aeg. Selle ajaga hakkab alles asjast mingi ettekujutus tekkima. Kirg uute taimede järele on kasvanud, mingid rõhuasetused muutunud, pisut tarkustki kogunenud. Ja oi kui vähe ma tegelikult veel tean.  Aga mitte sellest vaid sõpradest ja sünnipäevast pidin kirjutama.
Sellest päevast paneks heal meelel kõik tehtud 100 pilti ritta aga, et kokkuleppeliselt nägusid ja elamuid üles ei riputata siis vaid väike valik.
Muhedikupapa tehtud aiapink võttis vee silmanurka. Suur tänu armsad. See sümboleid täis ja armas kingitus lükkab ehk meie pingiprojekti käima aga mis kõige tähtsam, hoiab alati kallid inimesed meeles. Ma usun, et kui me sellel istume, siis tulevad geniaalsed ideed pähe.









Ükskord kevadel kui Lendav Anni meie juures käis, näitasime oma ploomilehise õunapuu tümikat lootuses, et see ajab skulptuurimeistri isutama. Ajaski ja suveks sai kokku lepitud. Siis mingi jutu sees selgus, et Ott tahab õpipoisiks. ( Ülo tahtis ka aga tema vaeseke pidi tööl olema. Valvenädal pealegi. Nii sai ta ainult kaugelt seda näha ). Et Ott käib koos Aidiga, hakkas juba üritus ilmet võtma. Siis kuulis Muhedik meie plaanidest ja nii liitusid ka Muhedikud. Ilusaks üllatuseks oli Kaaren, kes ka mingil hetkel kui juba tegutsemiseks läks kohale põrises. Armas tütretirts kaasas. Ka Anni oli tiimis oma toreda, aruka ja ilusa tütrega. Sedasi oligi meid juba kena seltskond koos. Milline päev. Mina istusin selg vastu õunapuu tüve ja nautisin säravaid silmi, osavate käte tööd ja lahedat vestlust. Ei teinud kohe mitte midagi. Vaatasin ja tundsun, et elu on ikka lill. Et osavaid kätepaare oli rohkesti, siis võeti töösse ka vana kuusetüve jupp tagaaia nurgas. Sündis kaks imelist skulptuuri. Me oleme nii õnnelikud ja tänulikud, et seda on raske sõnadesse panna. Tegelikult lausa võimatu. Aitäh, aitäh mu armsad sõbrad. Meie aial on nüüd hoopis suurem väärtus.

SÜDAMLIK LUGU (töönimetusi oli tegemise käigus muidki, näiteks Kolme Vatsakesega Ärtu :D )
Sellide tööks oli esialgu koore eemldamine





























samal ajal timmis meister saage














meister töös














meister lihvimas














Lõpptulemus mitmest küljest













































Ja siis võisid kõik, kes tahtsid enda märgi, sümboli või soovi talletada. Mõned neist. Tegelikult sai neid palju rohkem.













































Tagaaia viimases nurgas aga käis samuti tegevus. Teine kange ja andekas naine toimetas koos oma meeskonnaga. Töö käigus oli sel mitu nime. Kõrvadega Varblane ja Värdkakk. Aga tulemus on minu jaoks VALVUR ÖKKUL
algus














ja tulemus





























Meie mureks on nüüd vaid kuni tõrvamiseni turvamine.
Kui ma olen üliõnnelik või ülitänulik või mingil muul moel üli, saavad sõnad otsa. Kõik, mis tahaks öelda keerleb ka kobrutab ajus ja südames. Aitäh selle päeva eest. Koosolemise rõõm toidab veel kaua hinge ja südant ning skulptuurid tuletavad tegijaid iga päev meelde. 

11 kommentaari:

  1. Ülitore. Sellised olemised ja üksteise kõrval olemised on maailma ilusamad ja soojendavamad. Oh. Imetlen ja rõõmustan kaugelt. Olen minagi õnnelik,et kasvõi niimoodi osa saan.

    VastaKustuta
  2. No näed ja kui mina selle valvurökkuli pilti kõigepealt nägin, mõtlesin hoopis, et näe, kui vahva rebase te olete meisterdanud :D

    VastaKustuta
  3. Fastikult kadedakstegev päev, seltskond, tegevus, tulemus!!!

    VastaKustuta
  4. Väga vahvad skulptuurid said ja tundub, et oli imeline päev!

    VastaKustuta
  5. Nii armas, et kõike seda lugedes tuleb lausa pisar silma.

    VastaKustuta
  6. Eks te ju oletegi erilised, ju seepärast....

    VastaKustuta
  7. Mida teha, et ka Lendava Anni käest õppetundi saada?

    VastaKustuta
  8. Kõigepealt - mul oli suurepärane laisk tööpäev, sellid olid osavad ja Südamliku Loo kujundust võib vist pidada Oti esimeseks tööks. Mina ainult vaatasin, et käed-jalad tegijatel külge jääks, ise saagisin tegelikult väga vähe. Ja näitasin ning andsin proovida mõnda tööriista.

    Ega ma suurem asi õpetaja ole, aga kui soovi on, võin mõne näpunäite jagada küll. Võta aga julgesti ühendust!

    VastaKustuta
  9. Aga pererahvas vajab lausa eraldi kommentaari. Nii hea ja armas ja helge päev oli tänu teile! Mul on olnud väga vaikne ja kodune puhkuse algus, praeguse seisuga oli eilne päev ilmselgelt puhkuse haripunkt. Kaunid maastikud, uskumatud taimed ja lilled, erakordselt soe ja tark seltskond - päev möödus nagu niuhti! Lausa kahju oli õhtul koju tulema hakata :)

    VastaKustuta
  10. Oh!
    Mul on jälle südamest kahju, et ma lõunaosariikides ei ela...

    Jummel, kui lahe see Südamlik lugu sai, see on tõeliselt.....

    See ikka ongi nii, et Loomine sünnib, kui lased kõiksusel ja tema väel lihtsalt läbi enda voolata ja sellest voolamisest sünnibki just see, mis sündima peab. Olgu vaid tarkust seda voolamist mitte takistada ”iseenese tarkusega”.

    Ma muhediku blogisse juba kirjutasin, panen siia ka: see valvur Ökkul – ärge tema nähes hännatuid tegusid tehke, ta on päris karm valvur. Ja VÄGA terava pilguga :)

    Ja midagi ei ole teha, andestatagu mulle mu krutskiline huumorimeel: selle pingi ja seal istumisest tekkivate geniaalsete ideede kohta sobib kohandada imehästi hoopis teisest kontekstist pärit ”see on see koht, kus mõistus tagumikust pähe läheb” :D

    VastaKustuta