kokukast Ristee talus, suurest saagist ja Helle ja Aini aiast

Aalujad said igaaastaselt kokku 16.08. Risttee talus. Oodatud aastasündmus. Elevus algab ikka juba nädal enne ja lõpeb kunagi peale kokukat nädala paari pärast. Üritus ja inimesed on seda elevust väärt. Rõõmu jagub kõigile. Sünergia on väega. Inimesed on super ja taimed, mida vahetada ei lõpe iialgi. See energia, mis sellelt ürituselt kaasa tuleb, see on võimas ja kannab veel kaua. Aitäh, et olete olemas.

Esimese väikese aiatiiru selles imearmsas aias tegin kohe saabudes, enne Suurt Jagamist ja siis jäin seltskonda ja kohvi nautima meile üles seatud paigas. See tähendas seda, et kui ma jagamisele jõudsin olin juba nii oodatud, et igast suunast sirutusid käed taimekeste, potikeste ja seemnekestega. Sellest ürituse osast ma ise kuidagi pilte teha ei jõudnud aga õnneks oli ka neid, kes jõudsid :)

see Muhediku albumist laenatud pilt ütleb kõik. Vanainime ei sõua seista aga õieti kõndida, kõrvust ei kuule ja tundub, et nägemine hakkab ka viletsaks jääma, Miks muidu peaks nina peaaegu, et potti toppima. :D

Enda kohta ma seekord rohevahetusel käitusin üsna tagasihoidlikult :P 5 kasti viisin ja 3 tõin. Aga ma ei käinud põhjusmõtteliselt Ristee talu taimeplatsil ( eelmise päeva väikesed eriarvamused Üloga taimede soetamise suhtes ) ja see mind ilmselt päästiski :D Aga ega siis ainult taimedega ei piirdu üks korralik aalujate vahetus. See on võtnud palju suuremad ja põnevamad dimensioonid.






Olid ju veel diilid. Nendega olen ma ikka väga rahul. Ülirahul. Tänulik ja õnnelik.

Mida rohkem ma neid vaatan, seda rohkem mõtlen, et kas mingit uut diili ei kannataks teha. Neid võiks olla palju, väga palju, igasugustes mõõtmetes. Ja need imearmsad papud, mis neil on ja kas teate, sabad on ka :D Aitäh, Neljandik :)

Teine diil tõi mulle sellise roosa ja pehme mütsaka. See on mul nüüd arvuti taga istudes kogu aeg selja taga ja oi kui palju mõnusam on. Kirju kassiga pean ainult pidevalt kaklema, et kummale see ikka on mõeldud. Suur tänu tegijale :)
Selle toreda selajapadja peal sobis kenasti presenteerida ka Sekeldaja imepeent näputööd, mis minu naiseliku edevuse rahuldamiseks oli kindlalt vaja omandada.

Ja endiselt olen avatud igasugusele lauale, sain sedagi. Varandus :D













Aga Risttee talu aed. See oli täpselt selline, et ma võiks sinna elama asuda. Aialoomana, haldjana või kellena iganes. See oli nii oma ja armas. Sopiline, Saladustega. Soe nagu perenaised isegi.

oo, peenar...

...oh, ei veesilm :)

mitte ainult minu lemmikkooslus

See jõgi on mulle juba piltidelt meeldinud aga reaalis on asi ikka kordades ägedam. See inspireerib, mul tulid mõtted :D

Ma tahan sinna tagasi. Kindlasti. Suur tänu meid selles toredas kodus ja aias vastu võtmast.

Ja nagu ikka hakkas äkki kiire, sest ka Helle ja Aini aed oli vaja ära näha.
See oli hoopis teistsugune aed. Vausid kostis igast küljest. Olen varemgi täheldanud, et kui naine ja mees mõlemad on aiapuudega, siis on tulemused väga põnevad. Ka meie meestel oli elevust küllaga. Piiluti igasse prakku ja nõkku, et kuidas see kõik toimib. Vetemäng nimelt.

Tahtnuks olla kääbik ja piiluda, mis kääbikuurus on :) Aga kui treppidest üles Gulliveripingini jõudsin, siis seal oleks tahtnud olla preilna 20datest või 30datest...

ja oodata kella all kallimat

Siin elab džinn kes neid inspireerib.














Kahjuks oli meid seal nii palju, et vaateid aalujateta mul lihtsalt pole. Kes on käinud ja näinud, see teab millest jutt. Kes pole see peab selle aia avastama :) Selles aias on väga palju mängulusti ja tegutsemiskirge.

Selline suurepärane augustipäev. Aitäh kõigile aalujatele, et olemas olete. Ma ei väsi seda kordamast :)