neljapäev, 24. september 2015

pikad kastesed hommikud lubavad











lootes õnnele uskumatule eluloole
teadmata et saagina ollakse hõrgud
sinisilmselt teel  suurema vee poole
ent suures vees suuremad võrgud
aga minemata noorus poleks noorus
hing see otsiv seiklust kui ei vajaks
alles palju hiljem tundub voorus
elu turvalises kindlustatud majas
on ka neid kes iial ei jää paikseks
need on valitud ning neid on vähe
alles siis kui süda jäänud vaikseks
paigalolek lõpuks mahub pähe
nende hallata on terve ilma imed
nemad teavad lugusid ning laule
nendest jäävad elulood ja nimed
kuigi ise nad on juba väga kaugel

3 kommentaari: